Euroopa Liidu küpsuseksamiks on liikmesriikide koostöötahe

Anneli Ott, Riigikogu liige, Keskerakonna kandidaat Euroopa Parlamendi valimistel

Möödunud nädalal pidasime üheskoos Euroopa päeva, mis tähistab maailma ühe võimsama rahvusvahelise liidu ehk Euroopa Liidu loomist. Samuti möödus esimesel maipäeval 15 aastat hetkest, kui ligi kümme aastat kestnud ettevalmistused vilja kandsid ning Eestist sai koos üheksa riigiga Euroopa Liidu liikmesriik – jõudsime lõplikult Euroopa riikide hulka.

Kui toonaseid sündmusi meenutada, siis teatavasti jagunesid arvamused kaheks – lisaks ühinemissoovi toetajatele oli ka oponente, kes seda eesmärki ei toetanud, või oldi kahtleval seisukohal. Praegu saame ühinemist pidada kindlasti ainuõigeks otsuseks, sest üksi edasi minnes ei oleks me praeguseks hetkeks isegi poolel teel. Euroopa Liidu liikmena on Eesti arengule ning samuti julgeoleku tagamisele olulised nii majanduslik kui ka välispoliitiline koostöö teiste Euroopa riikidega, lisaks kultuuriline ja ühine euroopalik elukäsitlus.

Ajaloole mõeldes oskame väärtustada, et Euroopa Liidu liikmesriigina on meie igapäevaelu osaks inimeste võrdsed õigused ja Eesti kodanike õigus õppida, töötada ja reisida samadel tingimustel teiste Euroopa riikide kodanikega. Oluliselt mugavamaks on muutunud meie elu EL-i struktuurifondide toel, sest Eestis on hulgaliselt ehitatud ja renoveeritud olulisi objekte – koole, haiglaid, lasteaedu. Kaasajastatud on maanteid ning puhas joogivesi on jõudnud paljude majapidamisteni. Vaatamata lõpututele kompromisside otsimistele ning bürokraatiale nähakse Euroopa Liitu vajaliku koostöövormina, sest see on taganud meile rahu, aidanud meie riigil muutuda ja kasvada ning võimaldanud oluliselt tõsta eestimaalaste elu kvaliteeti. Loomulikult on keeruline tagada, et nii suur rahvusriikide liit toimiks kõigis oma protsessides ideaalselt.

Võimalused võrdsemaks

Ühiste eesmärkide saavutamiseks teostatakse Euroopa Liidu eelarve kaudu ka projekte, mille mõttekus tekitab kodanikel küsimusi. Peame järjekindlalt töötama selle nimel, et kõik otsustusprotsessid oleksid meie inimestele mõistetavad ja loogilised, peame vähendama digivaldkonna ja tõhusama andmevahetuse arengu kaudu bürokraatiat ning kogu haldusele ja kontrollimehhanismidele kuluva rahalise ressursi hulka. Bürokraatlik asjaajamine ning otsustusprotsesside keerukus, poliitiliste kokkulepete liiga vähene dialoog avalikkusega enne otsuste vastuvõtmist on viinud küsimuseni: mis Euroliidust üldse saab?

Euroopa Liidu võimalused on kaasa toonud ka kohustusi, mida pole alati meie inimestele piisavalt põhjendatud. Näeme meiegi, et Euroliidus vajaksid mitmed asjad parandamist ning Eesti peab seisma selle eest, et Euroliidu algsetest eesmärkidest ja väärtustest ei nihkutaks järk-järgult kaugemale.

Euroopa Liidu liikmena on Eestil võimalus ja kohustus rääkida kaasa liidu poliitikate kujundamises ning Euroopa Liidu arengusuundade määramises. Uuel eelarveperioodil ei saa me rahulduda olukorraga, kus Eesti põllumehed saavad, võrreldes kolleegidega vanemates Euroopa Liidu liikmesriikides, väiksemaid toetusi. Samas on meie tublid põllumajandusettevõtted tootlikkuse poolest maailmas esirinnas. Seetõttu peame seisma selle eest, et üleeuroopalised konkurentsitingimused muutuksid alates 2021. aastast senisest võrdsemaks.

Eesti huvide eest

Siseturu tugevdamine ja võrdne toetuste süsteem annab võimaluse EL-i majanduskeskkonna stabiilseks arenguks. Palju pahameelt ja arusaamatust on meie inimestes tekitanud jõukamate Lõuna-Euroopa riikide toetamine.

Solidaarsuspoliitika teiste Euroopa Liidu riikide suhtes on EL-i üks aluspõhimõtteid ning järgneval perioodil peame suutma tuua Euroopat meie inimestele lähemale. Eesti on end nende aastate jooksul tõestanud usaldusväärse partnerina, kellega arvestatakse. Maailm meie ümber muutub turbulentsemaks, ning ühes sellega on muutunud ka Euroopa Liidu sisekliima. Edaspidi peame rohkem keskenduma Eesti eesmärkide ja põhimõtete selgitamisele siseriiklikult ning pidama selgitavaid konsultatsioone avalikkusega. Meie rahvuslike huvide kaitse tagamiseks on parim viis suur tahe koostööks, millesse panustades tagame üheskoos Euroopas ja maailmas üldist stabiilsust, heaolu, arengut, rahu ja demokraatiat.

Möödunud nädalal sain usalduse osaliseks – mul tuleb astuda Riigikogu Euroopa asjade komisjoni esimehe kohale. Uued väljakutsed ja õppetunnid on olnud minu jaoks alati põnevad ning ma luban selle komisjoni esimehena seista Eesti huvide eest nii kodumaal kui ka Euroopas.

4 kommentaari
  1. Jah 6 kuud ago
    Reply

    Parandan vead-peab olema sisse, tehakse.

  2. Jah 6 kuud ago
    Reply

    Minu arvates väikeriigid ei muuda midagi. Suurriigid on need kellega arvestatakse kõigepealt. Inglismaa lahkumine on suur löök EL-ule ja seepärast takistatakse seda igati. Minu meelest on Brüsselis tegeletud peamiselt Venemaa-vastase tegevusega, kiidetud heaks süüdistusi Venemaa vastu, korraldatud põgenike vastuvõtmist riikidesse, seatud siise teatud kohustusi riikidele mis minu arvates piirab iseseisvust. Mul on arusaamatuks jäänud miks Suurbritanniale thakse takistusi EL-ust lahkumisel, miks NATO pole läinud appi riikidele kust tulevad põgenikud ja istub tegevusetult Venemaa piiri ääres kust pole ohtu karta. Venemaa oli ainuke kes aitas vabastada suure territooriumi Süürias ja põgenike arv vähenes. EL-us olles pole meie elu paremaks läinud, keegi ei takista Reformi tagatoast tulevat laimu, ärapanemisi, tublide inimeste süüdistamisi et neid teelt võimule kõrvaldada.Kahe reformistliku valitsuse ajal pole kordagi tõstetud pensione ega abirahasid, majandus seiskus, meditsiinile raha ei antud, kaotati ära arstiabi saamise võimalus kohapeal jne. Ega midagi õieti ei tehtudki. selle lühikese ajaga on keskerakondlik valitsus juba palju teinud meie inimeste heaks aga eelmiste vigu pole kerge parandada. Aga mingi lootus on tekkinud nüüd paremale elule kuna Keskerakond hoolib ka kõige vaesemast inimesest. Ehk toimuvad ka Brüsselis mngid muutused ja hakatakse rohkem tähelepanu pöörama sellele et igal inimesel oleks inimväärne elu.

  3. Keeldun 6 kuud ago
    Reply

    sellist sisutühja jura põhimõtteliselt lugemast.

  4. Nojah 6 kuud ago
    Reply

    Eks sellel on küll kasud sees kes saab Brüsselisse suure palga peale. Aga mina leian et Eesti ei peaks toppima oma nina teiste riikide siseasjadesse ja hoopis peaks tegelema oma asjadega. Pole meie inimeste elu EL-us olles paremals läinud. Ansipi ja Rõivase valitsuste ajal vaesus aina kasvas, laimati tublisid inimesi jne. Brüsselis olijad ei sekkunud ega teinud midagi meie heaks.

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.