Klikivalimised võitis Marina Kaljurand

Euroopa Parlamendi valimistel klikiti e-hääletuse abil võitjaks Marina Kaljurand (SDE); talle järgnesid Andrus Ansip ja Urmas Paet. Esines tehnilisi probleeme, aga tulemust ei tühistata.

Kõik reformierakondlased said klikke rohkem kui paberhääli; aga mitte ükski EKRE või Keskerakonna kandidaat. Elektroonilisel hääletamisel said enim hääli (sulgudes paberil antud hääled): Marina Kaljurand (SDE) 33437 (32122), Andrus Ansip (REF) 25311 (14770), Urmas Paet (REF) 17279 (12187), Raimond Kaljulaid 9826 (10817), Riho Terras (Isamaa) 9273 (12201), Jaak Madison (EKRE) 5967 (16587), Taavi Rõivas (REF) 4694 (2835), Yana Toom (KESK) 4675 (22328), Igor Gräzin (KESK) 3366 (6956), Kristina Kallas (Eesti 200) 3132 (1610), Jüri Luik (Isamaa) 2862 (2506), Mart Helme (EKRE) 2334 (5853), Lauri Hussar (Eesti 200) 1969 (1109), Sven Mikser (SDE) 1832 (1054), Hanno Pevkur (REF) 1790 (817), Maris Lauri (REF) 1789 (550), Indrek Tarand (SDE) 1517 (1339), Evelin Ilves (Rohelised) 1395 (1689), Yoko Alender (REF) 1225 (479) ja Ivari Padar (SDE) 1011 (1323).

Kokku loeti 153 899 elektroonilist ja 175 861 paberhäält. Valimistel osales 37,6% valijatest.

Probleemid

Seekord algasid valimised 16. mail kell 9 tehnilise praagiga, sest esimesed 2 tundi oli hääletamiseks kasutatud programmis kandidaatide nimekirjas järjekord segamini. Esimene võis olla lõpus ja keskmine pandud esimeseks. Valimiste korraldajate väitel olid kandidaatide numbrid hääleandmiseks õiged ja keegi uuesti hääletama ei pea. Küsimus on oluline nimekirja esinumbritele, kes võisid valija kaotada kellelegi teisele. Sellise küsimusega pöörduski erakond Eesti 200 valimisteenistuse poole.

Vigaselt oli esitatud internetis valimiste veebilehel ka täpitähtedega kandidaatide otsing, mis ei leidnud vasteid. Viga parandati 12 tunniga ja vastavale Igor Gräzini kaebusele vastas Riigi Valimisteenistuse juht Priit Vinkel, et see ei mõjutanud hääletamist ja puudub alus hääletamise tühistamiseks.

Seaduse järgi pidi elektrooniline hääletamine lõppema kell 18.00, aga Vabariigi Valimiskomisjoni 26. mai otsusest nr 105 selgub, et hääle sai allkirjastada ka 30 minutit hiljem ning seda ei loetud rikkumiseks. „Elektroonilise hääletamise viimasel päeval said pärast kella 18.00 valijarakenduses elektrooniliselt hääletada vaid need valijad, kes olid hääletamist alustanud enne kella 18.00.”

Virgo Kruve

 

8 kommentaari
  1. Nojah 6 kuud ago
    Reply

    Meie riigis onkõik võimalik. Miks ei keelata õra sellist valimist. Pole nendest kolmest seal mingit tolku meie riigile. Ansip viis meie el
    atustaseme viimaste hulka. Kui vastik on ta näoilme kui ta kritiseerib praegust valitsust. Peaministrina ei teinud ta midagi õigesti üks vale otsus järgmes teisele mis viisid meie paljud inimesed vaesusesse. Tema vihkav näoilme meenutab nõuka aega mil ta sarjas neid eestlasi kes olid kommunismi vastased.Nüüd pole tal ka plaanis midagi kasulikku teha vaid lubas kõik teha selleks et praegune valitsus laiali ajada. Aga tule taevas appi meie riik ei kannataks väljaveel ühte reformistliiku valitsust ja praegune valitsus peab parandama reformistide poolt tehtud vigu. Pole ka yolku Paetist sest teda ei huvita meie rahva elu, ta urgitseb rohkem välisriikides. Ma ei tea mida head on tetnud Kaljurand ja ei hakka ka tema kohta midagi halba ütlema aga imelik on küll et ta sai nii palju hääli. Aga selge on see et iöma Reformierakonnata oleks me elu palju parem ausam ja sõbralikum.

  2. maali maalt 6 kuud ago
    Reply

    Praegu oleks õige aeg e-valimised lõpetada. Või ootab Keskerakond seda aega, mil nad hävitatakse, nagu Rahvaliit. Rahvas on juba ammu aru saanud, et meil pole alates Laari esimesest valitsusest mingit DEMOKRAATIAT. On ainult rikka eliidi -rahavalitsemine. Ratas käib igal aastal Bildebergide kokkutulekul. Maailmas kõik teavad, mis seal tegelikult arutatakse, kuidas rikkamad veel rikkamaks teha ja vaesed lihtsalt sõdadega hävitada. Mitte kunagi ei võida Keskerakond valimisi seni, kuni toimub elektrooniline valimine. Kui Gräzin oli Reformierakonnas, siis oli ta kindel e-usku ja naeris välja Keskerakonda. Nüüd, kui ta sai ise vastu pead, siis lõpuks taipas, kuidas asjad käivad.

    • Tõsi 6 kuud ago

      E-hääletused valimistel on ainuõige tee ja nii saab olema igavesti, raiuge see endale kõrva taha. Kogu e-tehnoloogia areneb meeletu kiirusega ja e-hääletus võidab aina rohkem poolehoidu. Maalid, vaakujad ja muud vanameelsed seda ei saagi iial mõistma, see on selliste tegelaste mingi isikliku kibestumise tulemus ning tragöödia, mis õnneks ei kujunda mingilgi määral targa enamuse tegevusi.

  3. maakas 6 kuud ago
    Reply

    Kas ikka veel ei saada aru, et E-valimised on Põhseadusega mitte ettenähtud. Paljude erapooletute IT spetsialistede poolt on korduvalt väidetud, et e-häälis saab natuke arvutit tundev inimene kiiresti ühest lahtrist teise tõsta. Ka ei tasu unustada, millise erakonna kontrolli all on enamus hooldekodusid: Nagu on räägitud, seal kogutakse vanakestelt ID kaardid koos paroolidega kokku ja ükski vanakene kunagi teada, kelle poolt ta tegelikult hääle andis. Küll aga on ka näiteid, kus inimene läheb hääletama ja selgub, et tema eest on hääl antud . Lugupeetud poliitikud ja valitsus. Hakake austama ja täitma Eesti põhiseadust . Kui sellega hakkama ei saa, siis andke oma koht Riihgikogus või valitsuses nendele, kes oskavad Põhiseadust lugeda ja kes on valmis seda ka täitma

    • Maaka 6 kuud ago

      jutust on asjalik vaid surmaeelikute kaartide kasutamise võimalus. Seda tõesti keegi ei kontrolli ning puudub ka mõte. Sest veebis saab hääletada mitme päeva jooksul ja pärast saad veel häältki muuta.
      Muu on jama.
      Põhiseadus ei saanudki veebihääletust ette näha, sest selle koostamise ajaks selline võimalus puudus üldse. Kuid PS näeb ette viisid, kuidas hääletusi korraldada ja neile nõuetele veebihääletus vastab. Välja arvatud selles, et häälte ülelugemine toimub teisiti ning sinna ei lubata erapooletuid asjatundjaid juurdegi. See on küll viga.
      vale on väide, et natukenegi raali tundev isik saaks vabalt häältega sahkerdada. Ei saa. Pealegi natukene raali tundev. Selleks peab ikka olema kõva kutt suure pea ja veel suurema ajuga. Ja ka siis jäävad tast jäljed järele. Kui oletada, et see poolloll istub valimiskomisjoni raali taga ja sahkerdab seal, siis on juba selles lauses midagi mäda.
      Kui inimene avastab, et tema eest on juba hääl antud, siis peab ta vaatama ise oma kaardi kasutamist, kuhu ta selle toppis, kes sai seda kasutada, kellele on ta oma pinnid avaldanud jmt. Selliseid mammikesi on kindlasti, kuid see on nende endi häda. Ka minu abi on palutud, kui mõni tahab oma kaardiga seina seest raha võtta. Et mina toksigu tema kood sisse. Selliseid kergeusklikke on ja kui Eesti peale neid tuleb tükki 10, isegi siis on see arv liiga väike, et mingit valet sellele ehitada.
      Küll aga võiks Maakas esitada õiguskantslerile kaebuse, et senised riigikogud on valitud põhiseaduse vastase valimisseaduse järgi, sest ei järgita PS nõuet võrdelisuse kohta. Jään ootama!

  4. Aja Lugu 6 kuud ago
    Reply

    e-hääletuse usaldatavuse rõhutamiseks pakutakse oma hääle kontrolli võimalust nutitelefoniga. Ülimalt huvitav oleks teada kui paljud valijad seda kontrolli võimalust reaalselt kasutasid.Ja kas kontrolli andmed salastatakse ja hävitatakse? Väga paljud vanemad inimesed ei kasutagi nutitelefone, sest tillukeselt ekraanilt ei ei ole võimalik ilma prillideta midagi eraldada. Ka ei tarvitse rahakott sellist luksust lubada.

    • Viga 6 kuud ago

      saaks kõrvaldada nii, et kogu hääletus oleks avalik. Mis salastamise ühiskonnas me elame? Miks ei või kõik teada, et mina ei käi üldse valimas, sest need valimisseadused on juba ebaseaduslikud? Ja kui oleks, siis miks ma peaks minema valima/hääletama? See ju mu vaba valik. Kui aga Assinovski hääletab, siis miks varjata, et ta hääletas nt Repsu Mailise poolt? (Midagi lollakamat ei tulnud mul kohe pähe).
      Siis oleks kõik näha, kuhu kellegi hääl läks. Ja pole ka mõtet midagi vaidlustada, sest veebis on jälg tuvastatav ning valekaebus maksaks nt 1000€.

  5. Osaga 6 kuud ago
    Reply

    nõus ja osaga mitte.
    Nõus sellega, et keskvalimiskomisjonis on rahva palgal käpardid. Samuti tellitakse teenust äpudelt, kel puuduvad kogemused eri tähestike ülekandmiseks. Võimalik, et nood pole isegi eestlased. Programmid on ju ingliskeelsed. Olen ka ise paljudes kohtades näinud kuidas õ, ä, ö, ü on moonutatud mingiks 3-4 märgiliseks segaduseks. Siis on side ainult ühepoolne, sest inimene ju ise neid märke ei toksi. Kõik käib põhimõttel, kes odavamalt solki toodaks.
    Nõus pole ma mingi jäljeajamisega, et see sai nii rohkem hääli kui teine. See on nii ka tegelikus elus, et teatud eelistusrühmad eelistavad üht valimisviisi. Nii tulebki valimisviisiti kuni 3-kordne suhe. Ent loomulikult tuleks ka siis kõik ühitada, nt mitte lasta häält muuta ning hääletada lubada ainult ühel hääletamispäeval.

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.