Jüri Ratas arvamusfestivalil: siseriiklikult ei tasu välispoliitikaga mängida

Keskerakonna esimees, peaminister Jüri Ratas osales eelmisel nädalalõpul Paide arvamusfestivalil erakondade esimeeste debatil. Seekordne parlamendierakondade esimeeste arutelu oli temaatiliselt jagatud kolmeks: sotsiaalteemad, kliima, Eesti tulevikuvaade.

Lisaks Ratasele osalesid arutelul Mart Helme (EKRE), Helir-Valdor Seeder (Isamaa) ja Indrek Saar (Sotsiaaldemokraatlik Erakond). Puudus Reformierakonna esimees Kaja Kallas, kuna ta ei viibinud Eestis.

Lähisuhtevägivallast rääkides tunnistasid debatil osalejad, et Eestis on lähisuhteprobleeme, ning leidsid, et on oluline selgelt näidata ühiskonna mittesallivust lähisuhtevägivalla suhtes. Valitsus on just äsja vastu võtnud kava lähisuhtevägivalla ennetamiseks. Lahendusena nähti süstemaatilist lähenemist, kus sellest teemast räägitakse juba koolis, et juhtumeid ennetada, mitte aga tegelda tagajärgedega.

Sotsiaalvaldkonna üheks teemaks oli vaesus. Tõdeti, et kõige enam vaesuses elavaid inimesi on pensionäride hulgas, ehkki auditooriumis  olnud inimesed tõid mitmel korral näiteks ka üksikvanemate rasket majanduslikku olukorda, pakkudes välja, et just üksikvanemad elavad suurimas vaesuses.

Peaminister Jüri Ratas selgitas, et maksureformi kaudu saab mõjutada suhtelises vaesuses elavaid inimesi, keda on Eesti ühiskonnas 23 protsenti. Inimkond vananeb ning suuresti kuulub vaesuse piiril elavate hulka just eakate kogukond. Võluvitsana näevad poliitikud siin maksude reformi ning pensioni erakorralist tõusu.

Riigil on aastatega välja kujunenud kindlad kulutused. Elujärje parandamiseks tuleb need püsivad kulutused üle vaadata ning leida võimalused, kust saaksime raha siiski kasutada. Kõik arutelus osalejad tõid välja, et vaesusest ei  pruugi me lahti saada. Harimatutest noortest, kellel pole hetkel eduvõimalusi, võivad kunagi samuti saada vaesuses elamise kandidaadid.

Välispoliitika ja kliima

Arutelu ajal oli inimestel võimalik oma küsimusi esitada ka ERR-i kommentaariumi vahendusel. Üks küsimus näiteks oli: kas Eesti välispoliitika on muutunud?

Jüri Ratas vastas sellele küsimusele, et siseriiklikult ei tasu mängida sellega, et välispoliitika on muutunud. Ratase sõnul on välispoliitikas kolm domineerivat kohta: majandus, julgeolek ja need eestlased, kes elavad väljaspool Eestit.

Kliimast rääkides andis ökoloog Aveliina Helm ülevaate keskkonna ja kliimamuutuste ulatusest. Ta märkis, et inimene on oma käe järgi ümber kujundanud 75 protsenti maakera pinnast ja inimesel on suur mõju looduskeskkonnale, puhtale õhule, veele ja mulla viljakusele. Kliima mõttes on käes see aeg, mille eest teadlased on korduvalt hoiatanud.

CO2 kontsentratsiooni suurenemine atmosfääris viib kliima soojenemiseni, ning CO2 emissiooni vähendamisega on kiire, sest me ei taha riskida pöördumatute muutustega. Enam ei piisa kosmeetilistest muutustest, vaja on revolutsioonilisi, sedastas Helm. Kümne aasta jooksul on vaja astuda täiesti uut rada: põllumajanduses, majanduses ja energeetikas, mis omakorda peavad olema kõiki ühiskonnaosi kaasavad.

Ratas nõustus, et teema on tõsine. Tema arvates on kliima ja keskkonnateema Eesti lähiaastate ja aastakümnete põhinarratiiv. „Meil on ees mõõdikuid, kuhu maailm ja Euroopa Liit püüdlevad. Näeme, et nad ei püüdle ühes suunas. Euroopa on selgelt saanud kliimatemaatikas eeskõnelejaks, seega Eesti ei tee siin üksi midagi.“ Ratas nentis, et nii tõsiselt ei ole kliimateemaga esimese 100 päeva jooksul tegelnud ükski valitsus.

Kui osalejatelt paluti visiooni lähimaks 150 aastaks, räägiti nii rahvusriikidest kui ka kogukondadest. Eesti on jätkuvalt kasvava rahvaarvuga riik, ütles Ratas. Tema sõnul valitseb tulevikus suurem ressursside defitsiit kui praegu, samas muudab tehnoloogia meie eluiga pikemaks ning tervemaks. Ühtlasi tuleb loota, et rahuprintsiip on selleks ajaks levinud kõikjale.

1 Kommentaar
  1. Miks 1 kuu ago
    Reply

    mitte keegi ei rääkinud sellest, et meid on siin maamunal LIIGA palju? Mõelge kui palju oleks vähem probleeme, kui meid oleks 3 miljardit või 1 miljard. Paljud suudaks end ise ülal pidada ega peaks välja kerjama rändama. Loodus oleks rohelisem, lennukeid lendaks vähem ja muugi liiklus oleks talutav. Linnad ei kasvaks enam kõrgusesse, vaid pinnati ning kõik mahuks ära. Aga vist mitte keegi taolisele lahendile ei tulnud, aju ei tööta.

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.