Kired pensionireformi ümber

Valitsuskoalitsiooni suurte lubaduste hulka kuulub pensionireform. Nädala alguses lahvatas suviselt vaikses poliitelus tõsine vaidlus, kui sotsiaalminister Tanel Kiik (Keskerakond) teatas, et erakorraline pensionitõus tuleb siduda teisest sambast lahkumise võimaldamise muudatustega. Sellele oponeeris Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder, kes leidis, et neid lubadusi koos täita ei saa. Kesknädala trükikotta saatmise hetkeks on valitsus siiski teatanud, et raha, mis vabaneb, kui inimesed lahkuvad teisest pensionisambast, kasutatakse pensionide erakorraliseks tõstmiseks.

Esmaspäeval „Eesti Päevalehes“ ilmunud intervjuus tõdes sotsiaalminister Tanel Kiik, et teise samba reformimisel tuleb kindlasti tõsta erakorraliselt pensioni esimese samba baasosa, et tagada nii praeguste kui ka tulevaste pensionäride heaolu. „Küsimus on selles, kas leitakse riigieelarvest muude maksutuludena lisaraha või rahastatakse erakorralist pensionitõusu seni teise sambasse suunatud 4% sotsiaalmaksu arvelt,“ rõhutas sotsiaalminister.

Olukorraga ei jäänud sugugi rahule Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder, kes ei arvanud, et  teise pensionisamba reformi peaks siduma erakorralise pensionitõusuga. Seeder sõnas, et mõlemad punktid on koalitsioonilepingus ja valitsuse erakonnad teevad selle nimel tööd, et mõlemad saaks ellu viidud. „Neid kindlasti ei tehta üheskoos, need on erinevad asjad: juriidiline alus on erinev, kogu küsimuste ring on erinev. Teise pensionisambaga liigutakse edasi nii nagu on kokku lepitud,” ütles Seeder Delfile.

Teisipäeva pärastlõunal andis sotsiaalminister Kiik avalikkusele teada, et eelmise päeva hiliste tundideni kestnud arutelu käigus lepiti siiski kokku pensionireformi teostamises ühes osas, mis reguleerib nii teisest pensionisambast lahkumise kui ka kogutud raha väljamaksmise. Samuti lepiti kokku, et raha, mis vabaneb, kui inimesed lahkuvad teisest pensionisambast, kasutatakse pensionide erakorraliseks tõstmiseks.

Rahandusminister Martin Helme lisas, et pensionireformi tervikuna elluviimine on oluline selguse andmiseks inimestele. „Meie eesmärk on, et selle seaduse saaks vastu võtta veel sügisistungjärgul, mis tähendaks, et seadus hakkaks kehtima 1. jaanuarist 2020.“

Keskerakonna, EKRE ja Isamaa koalitsioonileppe kohaselt säilitatakse teine pensionisammas ning sellega liitumine käib ka tulevikus automaatselt, kuid edaspidi saavad inimesed õiguse skeemist vabatahtlikult välja astuda. Lisaks seisab koalitsioonileppes, et koalitsioon seab eesmärgiks erakorralise pensionitõusu, et tõsta eakate toimetulekut ja heaolu.

Vaatamata põhimõttelisele kokkuleppele tekkis sõnavahetus siiski parlamendis kui Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Tõnis Mölder teatas, et erakorraline pensionitõus on vaja kiiresti ära teha ning et selles küsimuses ei saa olla venitamist või mingisugust teisiti mõtlemist. „Juhul, kui aga sellele asutakse vastu seisma või venitama, siis takerdub paratamatult ka II pensionisamba muutmise arutelu Riigikogus. Kui räägime pensionist, siis esmajärjekorras tuleb tõsta tänaste eakate igapäevast toimetulekut,“ hoiatas Mölder. „Keskerakond andis Riigikogu valimiste eel välja suure lubaduse viia ellu erakorraline pensionitõus. Selle lubaduse me ka täidame.“

Sellele sõnavõtule reageerisid nii Isamaa esimees Seeder kui ka peasekretär Priit Sibul, kes on mõlemad Mölderi kolleegid Riigikogus, ning leidsid, et hoopis Mölder on pensionitõusu vastu ja Isamaa erakond on erakorralise pensionitõusu nimel rohkem pingutanud kui Keskerakonna poliitikud.

8 kommentaari
  1. to Leeenin 6 päeva ago
    Reply

    JU SIIS ARVAS ÕIGESTI !

  2. Olgem ausad 7 päeva ago
    Reply

    Iga inimene, kes teenib üle 900 euro kuus varastab pensionäride ja vaeste tagant. Sissetulekud tuleks võrdsustada. Kellellel suurem sissetulek kui 900 eurot, sellel peaks olema üle normi olevast summast tulumaks 80 protsenti. MIINIMUM PENSION PEAB OLEMA 800 EUROT!

    • Leenin 7 päeva ago

      arvas samuti.

  3. tegelt 1 nädal ago
    Reply

    Õige pension Eesti oludes peaks olema 800 eur alates.
    Indekseerimisi te ju nagunii enam ei tee kui see armetu sadagi on suure surmaga välja võideldud.
    Aga aitaäh Ratas, Kiik Ja Mõlder tegutsemise eest, millel on mingigi mõte ja poe lambist lollus -üks vajalik asi ta on aga ega palju pensionärile sest jää kätte. KÜ renoveerimised, hinnatõus /mis nüüd veelgi kerkib / imeb kõik ära ja üksildane vaene penskar vahib ika vesise suuga hambaproteese, poe ja apteegiaknaid.
    Tahals koera,aga ei jaksa toita ravida- oleks keegigi kes hooliks, musitaks ja sülle sõbraks tuleks. Ja see igavene mure -mis siis loomast saab kui minuga midagi juhtub…Teada neid pärijaid ja polegi midagi pärida jätta kui vald hooldekodusse pistab /sealt sa enam välja ei tule/ ja kiiruga su kodu müüb.

  4. uskmatu toomas 1 nädal ago
    Reply

    Ja siis suure kära peale tõstame pensione ca 50 € nina peale ja onngi vaesus likvideeritud ? Reform oli vaesemate inimeste lausvihkaja ja ega tänasest ka suurt paremat ei tule.Valitsusel on palju muid tähtsamaid asju kui pensionid-Utah põlevkivi,Nordica vee peal hoidmine,Rayl Baltic,Balticconnector,sõdimine erinevates sõjakolletes,Soome lahe alla tunnel tulevikus jne.
    Ärge pensionärid erilisi lootusi heietage vaid oleme tänulikud,et pole magusat suppi juba antud !

  5. Ma 1 nädal ago
    Reply

    ei saa sellest tehislikust kirgede üleskütmisest aru. Nii Tanel kui ka Tõnis ise sittagi ei jaga, miks nad aina mölisevad?
    On ju iseenesest selge, et pinss peab käima elatustasemega kaasas, selle kindlustab ainult kindel osa eelarvesse. Miks seda keegi ei tee? On siis kõik lollid ja mõtlemisvõimetud või on kuskil vabamüürlastelt saadud eriline käsk rahvast lollitada ja petta nagu seni?
    Võtke 11 miljardit, selest 40% moodustab 4,4 miljardit abirahadeks. Sele eest saab tasuda lastele nende elaiste vajaduste eest, santidele töötamisvõimetuse eest ja surmaeelikutele senitehtu eest. Arvutage, saate kohe üle 600€ kuus täiselatisraha väärtuseks. Kui maksud samuti kätte maksta ehk tööpalk täielikult kätte, saaks 1200€ kuus täiselatisraha, keskmine palk aga oleks 2500 kanti puhtalt.
    Alles sellest tuleb hakata maksma tarbimismaksu, sest inimene peab ju oma raha kuskile kulutama, ta ei kogu seda põllule hunnikusse ega põleta ära.
    Need Tanel ja Tõnis aga pekske kaikaga minema, kui sellised juhtkangide juurde lastakse, siis ootab meie niigi mannetut juhtimist täielik krahh.

    • mnjah 1 nädal ago

      no küll on visa hing, korrutamaks oma mantrat siin, ise seejuures arvates, et sellise süsteemiga jääks tal rohkem raha kätte. Ei jää, võid kindel olla, sest siis on sul kõik tasuline ja reguleerimatu ja järgmisena oled siinsamas hädaldamas, kuidas sa hakkama ei saa ja jagad uusi soovitusi. See 11 miljardit on muideks rahvalt kokku korjatud raha ja kui sina soovitad makse üldse mitte võtta ja kõik otse inimesele kätte maksta, siis kust see 11 miljardit sinna eelarvesse üldse tekib. Ehk aitab juba sellest jurast ja hakkaks väheke mõtlemisoskust arendama.
      Ei peksa me Tanelit ega Tõnist kuhugi, ammugi kaikaga mitte. Keskerakond teab, et tema põhilubadus on pensionite erakorraline tõstmine ja selleks peab alati arvestama võimalusega, et Isamaad ja Seedrit tiritakse pintsakust juba pikemat aega teise leeri. Need kaks võimuihas erakonda on näost juba lillad ja pingutavad sellise agarusega, aga siiani tulemust pole. Oravad ei hakka mingit pensionireformi kellegagi tegema, aga kui see on juba tehtud, tekib võib-olla Seedril ka kiusatus ülehüppamiseks et sealt järgmised lubadused välja pressida. Eks aastaid puudlina ju valitsustes ka oldud ja üht-teist õpitud ja külge jäänud. Seda enam, et palju kriitilisemad asjad on veel ees, mis ei pruugi Isamaale tegelikkuses üldse meeldida. Annaks jumal et ma eksin ja Seeder on samasugune sõnapidaja mees nagu Ratas, aga Tanel ja Tõnis peaksid siin midagi välja nuputama, et need kaks asja ikkagi saaksid lähte ühel ajal. Üks variant on raha võtta kaitsekulutustest, mille kohta on antud lubadus 2% hoidmine ja siis hoiamegi seda, mitte ei kuluta rohkem. Nagu Helme tabavalt ütles, olemasolevat raha tuleb otstarbekamalt kulutada.Jõudu siis rahavoogude suunamisel ja erakorralist pensionitõusu ei ole mõtekas 2021, 2022, 2023 aastasse lükata, sest enne võib valitsemisaeg otsa saada. Ja veel, miks kardetakse paaniliselt diferentseerimist. Mitte kõik personaalpensionärid ei pea saama erakorraliselt raha juurde, andke sinna kus see ebaõiglaselt väike ja mis on tingitud eelkõige madalast palgast. Neid inimesi tuleb järgi aidata, mitte eksriigikogulasi, prokuröre, kohtunikke, vallaametnikke, jne.elatustaset veelgi tõsta. Nemad said korralikku palka juba töötades ja peaks omama ka tagavara, mida madalapalgalisel kindlasti ei ole. Ei saa ega tohi mõõta ühe joonlauaga kõigile, siis on jälle nii, et raha kulub rikkamate peale ära ja vaestele ei jagu. Need on ebapopulaarsed otsused, aga tulevad ära teha. Üle 1000 eurisele pensionile pole mingit erakorralist tõusu vaja. Punkt.

    • Oled 1 nädal ago

      samasugune tobu nagu Tanel ja Tõnis. Ma ei räägi üldse, et makse pole, ma räägin raha otse kättemaksmisest ja siis tarbimine maksustada. Selleks TARBIMISmaks ongi. Kui poolt loodud väärtusest ei röövita kaudselt varem ära, vaid kõik antakse kätte ja siis inimene ise otsustab, mida ta tarbib ning tasub tarbimise eest. Riigikassa täitub ka tarbimismaksust samamoodi, kuid inimene saab algul 1200 asemel 2500 kätte.

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.