30 aastat Rahvarindest – august 1989

August 1989 jääb alatiseks ajalukku Balti keti korraldamisega. Tolleaegsetel kosmosefotodel oli see sama hästi eristatav kui Hiina müür. 2 miljonit inimest, kätest kinni hoides, moodustasid inimketi Tallinna Pika Hermanni tornist Vilniuse Gediminase tornini. Eestlaste osa oli naabrite omast lühim nagu Eesti isegi on väikseim Balti partner.

200 000 eestlast täitsid tublilt oma kohta „Balti Tees“ (see oli ürituse ametlik nimetus). Ka läti ja leedu keeles kasutatakse nimekuju „Balti Tee”, millisena tuntakse seda fenomeni ka rahvusvahelistes keeltes.

Eesti trass kulges Tallinnast Rapla kaudu Türile, sealt edasi Viljandi ja Karksi-Nuia kaudu Lilli piiripunkti. Lätlased jätkasid „Balti Teed“ otse Riia suunas. Eestis on „Balti Tee“ mälestusmärgid Kärus ja Lilli piiripunktis.

Üritusega „Balti Tee“ meenutati viiekümne aasta möödumist Molotovi–Ribbentropi lepingust NSVL-i ja Natsi-Saksamaa vahel Balti riikide ja Poola omavaheliseks ärajagamiseks.

Sama häbiväärset fakti meenutasid ka Hirvepargi meeleavaldused: „Hirvepargi miiting oli 23. augustil 1987 Tallinnas Hirvepargis toimunud esimene rahva omaalgatuslik poliitiline meeleavaldus okupeeritud Eestis, mille eesmärgiks oli nõuda avalikult Molotovi–Ribbentropi pakti ja selle salaprotokollide avalikustamist ning pakti tagajärgede likvideerimist (Vikipedia).”

„1988. aasta miitingu Hirvepargis korraldasid koostöös ERSP, MRP-AEG, Eesti Kristlik-Demokraatlik Liiga, EDL’88, Eesti Kristlik Liit, Rahvusliku Sõltumatuse Liiga (RSL) ja Tallinna Sõltumatu Malev (TSM). Miiting toimus ka Tartus Raekoja platsil, Võrus, isegi Lüganusel. Seekord enam riigimeedia uudistes Hirvepargi miitingut halvustada ei üritatud (13.08.2016, Delfi Forte „Nelja aastaga iseseisvaks”, Heiki Suurkask.)

Lisan siia mõned isiklikud mälestused: Eelnevate plaanide kohaselt pidime trassile, igale Rahvarinde tugirühmale ette nähtud kohale jõudma kella kuueks õhtul. Veel kell neli ei olnud tuntav megaürituse hingus inimeste töökohtadel. Siis see start vaikselt toimus nagu eestlastele kohane. Trassile suubuvates autodes oli valdavalt kaks inimest, mis samuti eestlasele kohane – igaüks läheb oma autoga.

Nädal hiljem juhtusin raadiost kuulama tolleaegse miilitsa kommentaari liikluspildi kohta Balti keti ajal: ühtegi avariid ega intsidenti trassile minekul, trassil ja ka tulekul ei esinenud.

Minu kirjeldus oli trassi lähedase olukorra kohta. Saarlased ja hiidlased, viru- ja tartumaalased ning teised tublid Eestimaa elanikud trassikaugetest kohtadest liikusid organiseeritud bussitranspordiga oma tugirühmadele ette nähtud kohtadesse trassil. Ja siis toimus see, mida maailm ei olnud varem näinud.

Vaatame üle Rein Ruutsoo koostatud kronoloogia:

9. august – Ülemnõukogu võtab vastu seaduse, ms kehtestab valimistel kaheaastase paiksustsensuse, mis kutsub esile mitte-eestlastest uusasukate protesti.

10. august – poliitiline olukord Eestis teravneb interliikumise surve tõttu. ENSV Ülemnõukogu Presiidium võtab vastu otsuse „Abinõudest seaduslikkuse ja õiguskorra tagamiseks vabariigis”.

10.-19. august – interliikujate organiseerimisel toimus bussijuhtide ulatuslik streik valimistsensuste vastu. Rahvarinne aitab asemele organiseerida rahvuslikult meelestatud bussijuhte maaliinidelt, et nõrgendada selle mõju.

13. august – Eestimaa Rahvarinde Volikogu asub oma deklaratsiooniga toetama ÜN Presiidiumi otsust „Abinõudest seaduslikkuse ja õiguskorra tagamiseks vabariigis”. Eesmärk on mitte lasta lõhestada Eesti-meelseid jõude ja tugevdada ÜN positsioone. Samas nõutakse, et kiirendataks Eestimaa Rahvuste Ühenduse registreerimist ning toetataks rahvusrühmadele õigusgarantiide loomist, et takistada intritel ära kasutada rahvusvähemuste õiguslikku ebakindlust.

15. august – Moskvast saabub komisjon uurima Eestis tekkinud pingete põhjusi. Tegelikult toetavad nad Interrinde aktsioone Eesti võimude vastu.

21. august – Eestimaa Rahvarinde Eestseisus asub toetama Poola Seimi. Rahvarinde avaldusega kutsutakse N Liidu teisi rahvaid solidariseeruma Poola parlamendi avaldusega, millega Varssavi pakti ja Nõukogude vägede invasioon Tšehhoslovakkiasse 1968. aastal tunnistatakse agressiooniks.

22. august – Leedu ÜN kuulutab kehtetuks kõik 1940. aastal vastu võetud Leedu Rahva Seimi seadused, millega Leedu liideti NSV Liiduga.

23. august – Molotovi–Ribbentropi pakti sõlmimise 50. aastapäeval organiseeriti Baltimaade rahvarinnete algatusel kolme Balti riigi ühise protestiavaldusena rahumeelne demonstratsioon, mis sai „Balti keti” nime. Balti keti idee autoriks oli Edgar Savisaar ja algatajaks Eestimaa Rahvarinne. Inimesed seisid üksteise kõrval Tallinnast Vilniuseni, moodustades peaaegu katkematu inimketi. Soov üritusel osaleda oli nii suur, et paljud inimesed jäid liiklusummikutesse ega jõudnudki kohale. Õhtul kell 19 hakkas Eesti ja Läti piiril liikuma nii Tallinna kui ka Vilniuse poole märgusõna „Vabadus!“ ning kõlas kolmekeelne, spetsiaalselt selleks ürituseks komponeeritud laul, mis mõjus kui kolme Balti rahva ühishümn – „Ärgake, Baltimaad!“. Kokku osales ketis umbes kaks miljonit inimest ning inimrivi kogupikkus oli ligikaudu 620 kilomeetrit.

23. august – Eestimaa ja Lätimaa Rahvarinde ninga Leedu uutmisliikumise „Sajūdis” Balti Nõukogu teeb avalduse „Balti tee”, et veelkord rõhutada Balti rahvaste solidaarsust ja ühist tahet kätte võita vabadus Selles deklareeritakse, et Balti riikide rahvarinnete vabaduse tee omariikluse taastamisel on rahumeelne ja seda ei lasta väärata.

26. august – NLKP KK võttis vastu teravatoonilise otsuse „Olukorrast Balti vabariikides”. Balti rahvarindeid süüdistatakse Nõukogude Liidu lagundamises, Balti kett tunnistati natsionalistlikuks hüsteeriaks. Demaršis ähvardatakse Balti rahvaid, et nende tegevus seab tulevikus kahtluse alla „nende rahvaste eluvõime”. „Balti rahvaste saatust ähvardab tõsine oht. Inimesed peavad teadma, millise kuristiku poole tõukavad neid natsionalistlikud liidrid.

Kui neil õnnestuks oma eesmärk saavutada, võiksid tagajärjed olla katastroofilised. Nende eluvõimelisus ise võiks sattuda küsimärgi alla.”

Tegemist on jõhkraima avaldusega pärast Stalini aega.

31. august – „Eestimaa ja Lätimaa Rahvarinde ja Leedu uutmisliikumise Sajūdis Balti Nõukogu üleskutse Nõukogude Liidu rahvastele”. Selle eesmärk on takistada ässitustegevust Balti riikide ja rahvaste vastu, milles kasutakse ära venelaste rahvustundeid. Selles öeldakse: /—/ möödas on ajad, mil kõik otsustati sõjalise jõuga. Tankid ei ole mitte ainult õigusvastane poliitiline argument; nad pole enam ka kõikvõimsad. Esmatähtis on see, et sündmuste niisugune pööre paiskaks Nõukogude Liidu lõplikult kõige tagurlikumate totalitaarriikide hulka. /—/ NSVL konstitutsioon väidab, et Nõukogude Liit on vabade, võrdsete, vabatahtlikult ühinenud rahvaste liit. /—/ Kui liit ei ole vabatahtlik, kui rahvaid hoitakse temas vägivaldselt, kui vabariikide suhted ei ole võrdõiguslikud, kui keskusest antakse käske, mis föderatsiooniriikides kuuluvad vastuvaidlematule täitmisele, siis see ei ole liit. Sellise ühenduse jaoks on teised nimetused: suurriik, impeerium, rahvaste vangla.

Nõukogude Liidu rahvad! Stalinlikust epohhist ja sellele järgnenud rasketest aegadest on meie ühiskonnad pärinud äärmiselt madala õiglustunde, moraalinormide, üldinimlike seaduste, inimõiguste ja rahvaste õiguste eiramise. Hirmus on harjumus kasutada vägivalda, nagu võiks pragmaatiliste eesmärkide saavutamiseks „ülalt” rikkuda mis tahes seadust, allutada jõuga teisi inimesi, vastandada endale teisi maid ja rahvaid. Asunud demokratiseerimise ja rahvusliku taassünni teele, loodame kõigi nende mõistmisele ja toetusele, kes on sidunud oma saatuse meie esiisade maaga. /—/ Me jääme naabriteks alati ja ükskõik mis asjaoludel.

31. august – Eestimaa ja Lätimaa Rahvarinde ja Leedu uutmisliikumise Sajūdis Balti Nõukogu pöördumine vastuseks Moskva – NLKP KK avaldusele, mis seab kahtluse alla Baltimaade rahvaste eluvõime.

Pöördumisega „ÜRO peasekretär hr. Peres de Guellarile” taotletakse, et nn Balti küsimus võetaks ÜRO-s ametlikult päevakorda: „Me palume Teid kõige lähemal aja saata Eestisse, Lätisse ja Leedusse rahvusvaheline komisjon, mis uuriks ja annaks hinnangu olukorrale inimõiguste ja rahvaste õiguste tagamisel. Me palume Teid samuti lülitada küsimus Eesti, Läti ja Leedu rahvaste saatusest ÜRO ühe istungi päevakorda.”

Selle sammuga olid Balti riikide rahvarinded astunud olulise sammu toomaks Balti riikide olukord rahvusvahelise avalikkuse ette.

Olav Anton

2 kommentaari
  1. maali maalt 3 kuud ago
    Reply

    Enne II M.S. sõlmiti igasuguseid pakte ja lepinguid küll sakslastega ja ka nende vastu. 1935a. sõlmiti leping Venemaa ja Prantsusmaa vahel, sest oli teada, et Saksamaa tahab alistada terve Euroopa ja sealt edasi ka Venemaa. Oli teada, et Saksamaa oli hambuni relvastatud, tal oli väga hea merevägi. Saksamaa relvastumine käis USA abiga. Üks suuremaid abistajaid oli noore Bushi vanaisa, keda peale sõda taheti ka Nürnbergis süüdi mõista.1938a. Hitler anastas Austria. Lõpuks 29sept. 1938a. sõlmiti Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia ja Saksamaa vahel Müncheni kokkulepe, millega Saksamaa anastas Tšehhoslovakkialt Sudeedimaa. Pärast sõda ütles Churchill -Münchenis oli meil valida sõja ja häbi vahel, me valisime häbi ja saime sõja. Saksamaa sai aru, et Euroopa on nõrk ning hakkas liikuma ida poole ja oli selge, et järgmine ohver oli Poola. Lõpuks juunis 1939a. suures hirmus teatasid Suurbritannia ja Prantsusmaa, et kaitsevad Poolat ja alustasid läbirääkimisi Venemaaga. Tegelikult Venemaa polnud valmis sõdima Saksamaga, sõjatehased tulid kõik Ukrainast üle viia Siberisse. Vene lahingulennukid olid algaastatel lausa vineerist ja tankid olid rohmakad ja rasked, mis ei suutnud ümber pööratagi. Hitler aga vajas maailma vallutamiseks ka Staliniga kokkuleppet, kuigi ta teadis Venemaa sõjalist kehva olukorda. Siis toimuski 23.aug. 1939a. MRP lepingu sõlmimine. Salaprotokollis olid Balti riigid ja Ida-Euroopa riigid lubatud Venemaale, kuigi sakslased ise naersid, et nad ei kavatsegi seda täita. Ühesõnaga, MRP leping kaotas kehtivuse, kui Hitler alustas Venemaaga sõda. Tegelikult me sattusime Venemaa alla Jalta lepinguga, kus Roosvelt ja Churchill lubasid Balti riigid Venemaale, kui ta aitab lõpuks purustada Sksamaa. Sinimägede ajaks olime juba maha müüdud, kusjuures ka eestlaste komandörid teadsid seda väga hästi ja ei andud sõduritele sellest teada.

  2. harry 3 kuud ago
    Reply

    Õpetussõnad14
    Saalomoni tarkus
    1 Tark naine ehitab enesele koja,
    aga rumalus kisub selle maha oma kätega.
    2 Ausasti elab, kes Issandat kardab,
    aga eksiteedel käib, kes teda põlgab.
    3 Rumala suus on vits ta uhkusele,
    aga tarku kaitsevad nende huuled.
    4 Kus pole härgi, seal puudub vili,
    aga härja rammuga saab palju saaki.
    5 Tõetruu tunnistaja ei valeta,
    aga valetunnistaja sepitseb valesid.
    6 Pilkaja otsib tarkust ilmaaegu,
    aga arukale on tunnetus kerge.
    7 Mine ära albi mehe juurest,
    sest seal sa ei märka teadlikke huuli.
    8 Mõistliku mehe tarkus on tunda oma teed,
    aga alpide rumalus eksitab.
    9 Rumalad pilkavad süüohvrit,
    aga õigete keskel on hea meel.
    10 Süda tunneb omaenese kibedust
    ja võõras ei saa segada tema rõõmu.
    11 Õelate koda hävitatakse,
    aga õigete telk haljendab.
    12 Mehe meelest on mõnigi tee õige,
    aga lõpuks on see surmatee.
    13 Naerdeski võib süda valutada
    ja rõõmule võib järgneda meelehärm.
    14 Truudusetu süda küllastub oma viisidest,
    aga hea mees oma tegudest.
    15 Lihtsameelne usub iga sõna,
    aga taiplik paneb tähele oma samme.
    16 Tark kardab ja hoidub kurjast,
    aga alp on jultunud ja enesekindel.
    17 Kes on äkilise vihaga, talitab meeletult,
    salasepitsejat meest vihatakse.
    18 Lihtsameelsed pärivad rumaluse,
    aga tarku kroonitakse teadlikkusega.
    19 Kurjad peavad kummardama heade ees
    ja õelad õigete väravais.
    20 Kehva vihkab tema sõbergi,
    aga rikast armastavad paljud.
    21 Kes põlgab oma ligimest, teeb pattu,
    aga kes halastab hädaliste peale, on õnnis.
    22 Eks eksi ju need, kes kavatsevad kurja?
    Aga heldus ja tõde on nendega, kes kavatsevad head.
    23 Igast vaevanägemisest on kasu,
    aga tühjast kõnest ainult kahju.
    24 Tarkade kroon on nende rikkus,
    alpide rumalus jääb rumaluseks.
    25 Tõetruu tunnistaja päästab hingi,
    aga kes sepitseb valesid, petab.
    26 Issanda kartuses on tugeva lootus
    ja varjupaik tema lastele.
    27 Issanda kartus on eluallikas
    surmapaeltest pääsemiseks.
    28 Rahva rohkus on kuninga uhkus,
    aga rahva vähesus on vürsti hukk.
    29 Pikameelsel on palju arukust,
    aga kannatamatu näitab suurimat rumalust.
    30 Südamerahu on ihule eluks,
    aga kadedus on otsekui mädanik luudes.
    31 Kes rõhub viletsat, teotab tema Loojat,
    aga kes halastab vaese peale, austab Loojat.
    32 Õel kukutatakse tema kurjuse pärast,
    aga õigel on surmaski varjupaik.
    33 Mõistliku südames hingab tarkus,
    aga alpide sees pole seda tunda.
    34 Õiglus ülendab rahvast,
    aga patt on teotuseks rahvahõimudele.
    35 Kuningal on hea meel targast sulasest,
    aga tema viha tabab häbiväärselt toimijat.

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.