Töökohtade väljaviimine jätkub

Risto Kask, Riigihalduse ministri nõunik

Kagu-Eesti ettevõtjad Kristo Anderson ja Kuldar Leis rääkisid Ärilehes, et Eesti regionaalpoliitika vajab muutust ja et alustama peaks riigiasutuste Tallinnast välja viimisega.

Töökohtade väljaviimisega on praeguseks juba mõnda aega tegeldud, kuid teadupärast ei ole mitmesse maakonda piisavalt töökohti jõudnud. Väljaviimistel on oluline tagada, et asutuste töövõime säiliks, mistõttu on analüüside koostamine ja läbimõtlemine võtnud plaanitust rohkem aega.

Kõikvõimalikud muudatused, mis töökohtade väljaviimisega kaasnevad, mõjutavad paratamatult asutusi tervikuna, kuid ka töötajaid ja partnereid. Enne kaalutletud otsuse langetamist on vaja asutustel analüüsida ja läbi mõelda, kuidas maandada võimalikke värbamisprobleeme, katta kolimisega kaasnevad kõrged ühekordsed kulud ning toime tulla töötajate lahkumisega organisatsioonist.

Asutustel on töökohtade väljaviimisel suhteliselt lai kaalutlemisruum. Kindlat kvooti määratud või kokku lepitud ei ole. Oleme sõlminud poliitilise kokkuleppe, et töökohtade väljaviimine Tallinnast on prioriteet. Edasi peavad ministeeriumid ja asutused ise analüüsima ja vaatama, kas ja kuidas on neil kõige mõistlikum oma tööd ümber korraldada ning väljaviimised teoks teha.

Kui rääkida sellest, millised on olnud riigi tegevused seni, siis 2019. aasta esimese kvartali seisuga viidi pealinnast välja umbes 830 töökohta. See moodustab esialgsest eesmärgist 75 protsenti. Valitsuse tegevusprogrammis 2019-2023 lepiti kokku, et välja viiakse täiendavalt 1000 töökohta ning igasse maakonnakeskusesse üks riigiasutus või riigile kuuluv ettevõtte.

Praeguseks on kõige enam töökohti (204) viidud Tartusse. Sellele järgnevad Ida-Virumaa (116), Pärnu, Lihula ja Häädemeeste (93), Rakvere ja Palmse (82) ning Viljandi (67). Mõnevõrra vähem on viidud Raplasse ja Kehtnasse (40), Jõgevale ja Mustveesse (21), Paidesse ja Türile (20), Haapsallu ja Vormsile (22), Kuressaarde 12 ning Kärdlasse 5.

Kagu-Eestisse viidi 38 töökohta, sellest Põlvamaale 10, Võrumaale 16 ning Valgamaale 12. Lisaks viidi umbes 100 töökohta välja Kaitseministeeriumi haldusalas. Peakontorina on Tallinnast välja viidud Rahvakultuuri Keskus (Viljandi), SA Erametsakeskus (Rapla) ning uue riigiasutusena alustas 2018. aastal Eesti Geoloogiateenistus tööd Rakveres. Äriühingutest viidi välja Vanglatööstuse AS (Jõhvi).

Positiivne maakondadele

2023. aastaks on plaanis keskvalitsuse asutuste töötajate osakaalu Tallinnas vähendada 42%-ni. Seega pingutus töötajate osakaalu suurendamiseks maakondades jätkub. Riigihalduse ministril on plaanis teha konkreetsed ettepanekud, millised asutused võiks Tallinnast välja viia. Eks täpsemalt kuuleb selles lähikuudel, kui vastavate analüüsidega alustatakse.

Riigipalgaliste töökohtade pealinnast väljaviimisel on eesmärgiks muuta riigipalgalised konkurentsivõimelise töötasuga töökohad kättesaadavaks väljaspool pealinna. Lisaks on oluline tasakaalustada majanduslikke ja regionaalseid erisusi pealinna ning ülejäänud Eesti keskuste vahel.

Seniste väljaviimiste tulemused on olnud positiivsed. Maakondadesse on õnnestunud luua kõrgema kvalifikatsiooniga ametikohti, mille kaudu on piirkondade tööturg mitmekesistunud. Töötajad on kolinud maakondadesse koos peredega ning kasvanud on kaugtöö ja paindlike töötingimuste kasutuselevõtt. Maakondades on kasvanud teadlikkus keskvalitsuse asutustest.

Töökohtade ja asutuste väljaviimine on valitsuse oluliseks prioriteediks, mille kaudu soovime toetada kvalifitseeritud tööjõu ja töökohtade olemasolu kõigis maakondades.

4 kommentaari
  1. Eero 4 nädalat ago
    Reply

    Nii on. Välja tuleb viia. Suund õige.

  2. Õpetaja 4 nädalat ago
    Reply

    Siis oleks veel see hea asi, et kodanikud ei pääseks ametiasutustele ligi. v.a. autoomanikud.
    Tööd vähem kohe. Ja neil mitteautoomanikel polegi tarvis sinna pääseda, sest nad vaesed või/ja vanad -mis sihukestel asja härrade juurde.
    Sest ,kallid planeerijad, LÕIK TEED VIIVAD TALLINNA OTSE. Nurgatagustesse kohtadesse mitte,SEST MEIL POLE HORISONTAALSET RAUDTEEVÕRGUSTIKKU!!! NAGU INGLISMANNIDEL.
    Selleks et ühest maaonnast Eesti teise otsa sõita,tuleb läbida Tallinn ja hotellis ööbida.
    Vaevalt, et ühe asutuse töötajad kohalikele niipalju sissetulekut annavad -söömine ja ulualune maksed- et maakonnad sest elu sisse saavad.
    Midagi muud, teenindust -eakatele näit.- ja tootmist -kõiksugu vidinaid mis püriselus tarvis läheb ja palju metalli ei vaja.
    Tuleks küsiks minu käest enne kui tegema hakkate.

    • Sama 4 nädalat ago

      nali on Kagu-Eestis, kus kõik teed viivad Tartusse. Tahad Räpinast või Põlvast sõita Valka, suunab Peatus su ikka Tartusse. Pärnu läheb vaid 1 buss päevas.
      Kirde-Eestis on samuti põhja-lõunasuunalised teed. Proovi sõita Paasverest Kuremäele, suunab su Avinurme või koguni Rakverre. Läbi metsa küll tee läheb aga seal käib vaid kohalik liiklus, paar pilli päevas.
      Kuid ega kaasajal olegi rahval vaja ministeeriumidesse sõita, lihtsurelikku nagunii vastu ei võeta. Ja on juba 21. sajand, kirjutage. Küll siis vastatakse, et tuntakse kaasa ja mõistetakse hukka.

  3. Tallinnast 4 nädalat ago
    Reply

    tuleb ametnikukohad välja viia niivõrd kaugele, et kaoks mõte Tallinnast sinna sõita, vaid tuleks kohale elama jääda.
    Võtke kaart ette ja näete ise, et Narva-Jõesuust Saatse ja Iklani on kohti küllaga. Ka on seal palju mahajäetud hooneid, mida saaks kerge vaevaga elamiskõlblikuks kohendada.
    Lisaks veel Saaremaa ja Hiiumaa. Juba ühendus sinna on vaevaline, et ei tasu igapäevast ülesõitu ära.
    Ning punktiks oleks pealinna üleviimine Sirgalasse ja Viivikonda. Siis saaks me korraliku lennuvälja ka Kirde-eestisse. Ning Reilpeldik hakkaks inimesi vedama arukamalt: Kirde-Eestist läbi Tartu. Kahjum oleks igatahes väiksem kui praegukavandatava puhul.
    Tallinn jääks vaid Soome jotadele lällamiseks.

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.