Palamuse sai 785-aastaseks

Palamuse kiriku juubel

Eestimaa üks turismimagneteid Palamuse on üks pikemaajalise ajalooga paiku kogu Euroopas. Esmakordselt mainitakse seda 1234. aastal paavst Gregorius IX kirjas, milles katoliku kiriku pea mainib Paldeseni (toonane Palamuse nimi) kiriku preestrit Theodoricut, kes oli tunnistajaks Kärkna kloostri rüüstamisele.

Nii tähistati möödunud nädalavahetusel Palamuse 785. aastapäeva ennekõike EELK Palamuse Püha Bartholomeuse kirikus.

Palamuse auväärse aastapäeva pidustused algasid avapalvusega kirikus. Kohalikul kalmistul olid mälestushetked kunagiste pastorite haudadel. Laupäeval esinesid kirikus sarja „Palamuse suveklassika“ raames paikkondlike juurtega mezzosopran Kadri Tegelmann ja barokkansambel „Floridante“. Pühapäevahommikul istutasid kiriku lähedusse pärnapuu EELK peapiiskop Urmas Viilma, Palamuse kiriku hooldajaõpetaja Urmas Oras ja Jõgeva vallavanem Aare Olgo.

Ajasime juttu kirikuvanem Valdur Tammega: „Kirikul on Palamusel läbi aegade olnud oluline roll. Tulen jumalateenistusehommikul kirikusse, panen küünlad põlema ja löön ka kella. Kella lüüakse kirikus kolm korda: esimene kümne, poole tunni möödudes kahekümne ja täistunnil kolmekümne kolme löögiga. Mulle meeldib väga kodupaiga kella kaunis kõla.“

„Sidemest ajalooga on Palamusel alati lugu peetud. See aitab ka tänapäeval paremini eluga toime tulla, arukamaid otsuseid teha,“ avaldas arvamust Palamuse Palamuse koguduse juhatuse esimees Arne Tegelmann, kes ühtlasi on Oskar Lutsu Kihelkonnakoolimuuseumi direktor.

Palamuse juubelile pühendatud jumalateenistusel teenisid EELK peapiiskop Urmas Viilma, kes pidas ka jutluse, kirikuõpetaja Urmas Oras, sõpruskoguduste esindajad Soomest Kaarinast ja Ikaalistest ning Saksamaalt Cardingist. Laulis Cantilena koor Kaarinast.

„Eestis pole kuigipalju paiku, mida saab seostada Vatikaniga. Palamusest rääkides on aga selline võimalus olemas. Kui Kärkna kloostri mungad Palamusele kiriku rajasid, tajusid nad usutavasti selle paiga head aurat. Tänaseks on Kärkna kloostrist jäänud vaid mälestused, Palamuse aga elab ja õitseb edasi. Siin jätkub vaimuerksust, ettevõtlikkust ja kogukonnatunnet,“ ütles oma tervituskõnes Jõgeva vallavanem Aare Olgo.

Palamuse fenomenidena märkis ta ka Oskar Lutsu romaane ja nende järgi valminud filme ning mainis, et varsti saavad kinokülastajad vaadata ka selle sarja neljandat filmi – „Talve“, mille stsenaristiks on Oskar Lutsu huumoripreemia Jõgevalt võrsunud Martin Algus. Iseäranis oluliseks Palamuse tunnussündmuseks Aare Olgo nimetas Suurt Palamuse Väljanäitust ja Laata.

„Kui võtsime vastu praeguse Jõgeva valla põhimääruse, kirjutasime sinna sisse eesmärgi pidulikult tähistada suuremate keskuste viie ja nulliga lõppevaid juubeleid,“ lausus vallavanem.

Septembris saab aga Palamuse tähelepanuväljundi uue rollina. Piirkonna traditsiooni järgi kuulutatakse see paik varsti Jõgeva valla sügisekeskuseks.

Jaan Lukas

1 Kommentaar
  1. Tööealiste 2 nädalat ago
    Reply

    jaoks on Palamuse kehv koht – pole sittagi teha. Ainus lootus on Jõgeva. Samas surmaeelikutele seal meeldib – hea rahulik kohake ja kalmistu lähedal.
    Vanasti sai sealt sageli läbi sõita, nüüd mujal surmaootel enam mitte, ikka viib tee kaugemalt mööda. oleks Toots saanud raudtee ärastada, oleks ta peatuse Kaareperest Palamusele üle viinud.

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.