Kavas ülitähtis „uuendus“

Inimeste vähene IQ paneb uskuma igasugust jama. Pildil: imelistest poolvääriskividest ja kristallidest kõneleb nõid Nastja.Foto MARGUS ANSU/SCANPIX

Peagi algaval kooliaastal tahetakse Eesti hariduselus ette võtta mõningaid tõsiseid uuendusi. Üks neist on väga tähtis – loobuda põhikooli lõpueksamitest. Sellega seoses tuleb rääkida ikka ja taas arukuse allakäigust.

Uuenduse selgituseks on väidetud, et „kaasneb positiivne mõju nii õpilaste kui ka õpetajate motivatsioonile“. See paraku näitab vaid osa inimeste asjatundmatust motivatsiooni mõistmisel. Aga kui lisati veel, et „lõpueksamite asemele pakub riik teisi võimalusi /tagasisideks/ põhikoolis omandatud teadmiste ja oskuste kohta“ (samas liigume ju kohati hindamisvabade koolide suunas), siis on selge, et haridusametnikud on valinud ka Eestile ameerikaliku (avaliku) kooli tee, kus sisulist haridust ei saa – see tähendaks aga väikerahva hariduse ja kultuuri allakäiku juba paari põlvkonna jooksul.

Kui 2018. aasta suvel ajakirjandus kajastas, et mitmes Euroopa riigis on inimeste arukuse (IQ) langus viimase põlvkonnaga olnud 7 standardpunkti, siis meil sel teemal arutelu ei alanud, sest nende kuue riigi hulgas oli ka Eesti (!?) – Soome, Norra, Hollandi, Prantsusmaa ja Suurbritannia kõrval. Kas meid „rahustab“ heaoluriikide naabrus või kiidame end häbitult edasi?

Oma rumaluses me ilmselt ei mõista sellise protsessi tähendust tulevikule!

TÜ Psühholoogia Instituudis selgus Merle Kõrgesaare uuringust juba 2013. aastal, et ainuüksi aastate 2001 ja 2012 võrdluses langes abiturientide arukus (IQ) Eestis üle 8 (!) standardpunkti. Et uuritud valim (N=1328) kujutas läbilõiget neist aastaist, on tulemus usaldusväärne – näitab ka kodu ja kooli rolli „protsessis“. Ilmnes veel, et tütarlaste arukuse langus oli suurem kui poistel…

Teaduslike uuringute kõrval on oma väärtus ka empiirilistel tähelepanekutel (kogemustel), rääkimata teaduskirjanduse ja eri olukordade analüüsist. Kui eakamad kolleegid TÜ-st ja TTÜ-st toovad näiteid tänaste tudengite vaimse taseme langusest (kasvõi teksti mõistmisel), siis kinnitan seda taas omalt poolt. Haridusametnikud on pikalt üldsust hullutanud nn PISA-testide tulemustega. Meilgi suureks eeskujuks peetud Soomes on kasvatusprofessorid nüüd selgelt välja öelnud, et PISA ei näita koolis õpitavat ja nn. moodsad õppemeetodid on õpetuse taset Soomeski alla viinud…

Maailmas on võtmesõnaks „heaoluühiskond“ väliste-ilusate humaan-liberaalsete elupõhimõtetega, et inimesel (ka lapsel) peab kõikjal olema mõnus ja õnnelik olla! Aga just see ongi vastuolus arengupsühholoogiaga või ka looduspärase elukäsitlusega… Juba varakult peaks laps kokku puutuma elu keerukusega (ka tööga) ja raskustega ning püüdma neist jagu saada.

Just põhikoolis on vaja ka läbi raskuste õppida –salvestada oma püsimällu teadmisi, mida edaspidi saaks kasutada mõtlemisel (nüüdisaegne imeseade „nutikas“ rumalat, kehva mõtlemisvõimega inimest ei aita!). Siis hiljem ei tekita õppimine (kasvõi matemaatikas jm reaalainetes) ja põhikooli lõpueksamid stressi. Argielus toimuv muutub noortele edaspidi mõistetavaks…

Loodame, et Eestis jätkub veel arukaid inimesi sellise „paranduse“ peatamiseks! Teatavasti on ennegi eksameid kerglaselt üritatud saata ajaloo prügikasti, aga ikka edutult.

Peep Leppik, pedagoogikateadlasest õpetaja (juba 55 aastat)

7 kommentaari
  1. mnjah 2 nädalat ago
    Reply

    Arusaamatu, miks peab noor inimene tegema Põhikooli lõpueksamid ja siis kuu aega hiljem veel uued eksamid Gümnaasiumisse pääsuks. Nende kahe eksamite tase peaks ju olema sama. Loogiline, et üks tuleb ära kaotada ja see on Põhikooli lõpueksamid.

    • Asi 2 nädalat ago

      polegi tegelikult eksamites, vaid õpilase teadmistaseme hinnangus. Toimuma peaks see aga tihedate testide abil. Eksamis on vaid mõni küsimus, kus juhuslikult võid teada kõiki ja vahel mitte ühtki. Kuid test käsitleks kogu õpitut, sellega saab selgitada, aplju sa õpitust oled omandanud. Nt ma ise sain vüssa eksamil 5, sest sattus vist ainuke pilet, mida ma teadsin, muidu olin 2 ja 3 vahel kõlkuja. Kuid testil (nt 100-küsimuselisel) ma raudselt 5 ei saaks, ehk jääksingi 2 ja 3 kanti, mis oleks ka pädev hinnang minu puudulikele teadmistele.
      Just sellist testimist ma pooldangi. Siis saab juba iga keska pildi, milline lollpea tahab ennast kooli arvele sokutada.
      Muidugi saab testida reaalaineid ja ehk ka keele- ja kirjandusteadmisi. Kuid andeaineid tuleks hinnata juba asjameeste ees ning hinded oleks selgemad: suurepärane – hea – kuidagi käib – ei vea välja. Samuti saadaks siis pildi. Kellegi raha või suguslus ei mängiks siis rolli. Kui laps on loll, siis nii tuleb ka lapsevanematele öelda. Ning ta peab endale leidma sobiva koha elus.
      Seejuures ei tähenda, et põhikooli lõputest oleks lõplik. Igal ajal võib ju õpilane ise juurde õppida ja testi järgmisel aastal või mitme aasta järel korrata. Kui inimene õpib ise, omandab ta teadmisi tavalisest põhjalikumalt. Siis on ta ise enda karm õps ega laseks udu läbi.
      Olid minulgi 8. kl lõputunnistusel valdavalt 3-d, 6 aastat hiljem eksternina keskat lõpetades aga oli keskmine 4,26 ning ülikas ümardati see äärepealt 4,5-ks palliks ehk sain nagu taevast 0,5 palli eelist 4,25-pallise keskmise ees.
      Kuna aga praegu Mailisel ja ta kambal aju ei tööta, peame sunniviisil nende lollusi välja kannatama. Ning ka keskadel on hädavajadus ennast igasuguste lollide vastu kaitsta muidu arulagedate liigsete sisseastumiseksamitega.

  2. viitaja 2 nädalat ago
    Reply

    Kui vaatame TTÜ toimunut, kas hr.Helme siis TLÜ kohta valesti ütleski? Võibolla siin edaspidi igasuguste eksamite kaotamisel on oodata veel sellist luulelist ja soojaõhu või soolapuhujate ühiskonda?

    tegemist ettekavatsetud teguviisiga ning uurimine tõestas,et tehtud on vigu ja see ongi vargus, võltsimine,kelmus, ametnikud on teadlikult möödavaadanud , seega Aaviksool on aeg tagasiastuda!

    Ja sellest tulenevalt- kui põhikoolis kaotada eksamid, kas hakkab tulema edaspidi veel idiootlikumate vastustega akadeemikuid ?
    ——————————————–
    Palun selgitage meedias, kuidas saab inimene akadeemikuks?, kui tal on ainult ph.kandidaadi olek cv kirjas ?
    ———————————————
    misasi on TallTech – kas tall(hobustele) ja technologia(Kehtna pullijaam?:)) ?

    p.s. ehk tiuleks hoopis veneaegsed diplomid kõigil lugeda akadeemilisteks? miks üks osa on akadeemikud ja teised ainult mingid võrdsustatud isikud ? kas tuleb nii arusaada, et kui varastada ei oska , siis õpi ja tee eksameid eneserahuldamiseks:)

    • Uurisin 2 nädalat ago

      kord, kuidas oleks võimalik seda Aaviksoo järjekordset värdi hääldada. Muide, kõik võimalused on keeliti põhjendatud!
      taltek/taltekk
      taltetš
      taltets
      talteh/taltehh
      tältek/tältekk
      tältetš
      tältets
      tälteh/tältehh
      tooltek/tooltekk
      tooltetš
      tooltets
      toolteh/tooltehh

  3. hm 2 nädalat ago
    Reply

    Elroni juhatuse esinaine rääkis hiljuti, et pikemaid, kui 85-meetrisi ronge ei saa soetada, kuna nende hoolduseks ja remondiks puuduksid sobivad tingimused, st need ei mahuks (Pääsküla) depoosse ära.
    Jutt tundub madala IQ-ga inimesele arukas, ent veidi parema hariduse saanule tobe – rongid koosnevad ju vagunitest, mida saab üksteisest lahti ühendada. Mõni rong on ju kilomeeter või paar pikk ja neid ei saakski üldse kuskil hooldada.
    Hariduse „uuendused“ tagavad, et tulevikus mitte keegi mitte milleski enam ei kahtle, vaid ainult usutakse seda, mida “targad” inimesed (poliitikud, riigiametnikud jt) räägivad. Seda ongi masside juhtimiseks vaja.

  4. Peep 2 nädalat ago
    Reply

    tuleb mõista hukka ja sulgeda talle kõik võimalused vastu astuda Mailise sammudele rahvast lollistada. Me ju näeme, kuidas Mailis poeb või kleidist välja, et muuta rahvast ja eriti pealekasvavat rahvast harimatuks, sest lolle on kergem ning ohutum juhtida ja valitseda. Aga siis tuleb mingi Peep, teadlane ja õps pealegi (kindlasti nõukogudeaegne!) ja kukub meie teenelise emaministri püüdeid õõnestama ja lammutama. Kogu meie maailma tagurlik ühiskond loodab, et Jurka, Kimm ja teised …d tulevad kuskil salaja kokku ning võtavad vastavaid meetmeid (will take measures, kui otse tõlkida), et kaitsta Mailist tema õilsates brüssellikes püüdlustes rahvast lollistada ning panna Peebule ja temataolistele pahalastele 10:0 ära.

  5. Veelgi 2 nädalat ago
    Reply

    ehedam oleks võrdlus erinevate aastakümnete lõikes nii, et tänastele põhika ja keska lõpetajatele korraldada eksamid 60ndate nõuete järgi. Et laual ei vedeleks kümneid õsse ja teatmikke ning et poleks ka võimalust varunutikaga peldikus nõu küsida. Siis langeks ära ka küsimused nagu: kas 2×2 on 1) 22, 2) 222 või 3) 4?
    kardan kohutavat tulemust.

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.