Sotsiaalkampaania „Vanus on väärtus“: töötamine on kasulik igas eas

Foto: Sotsiaalministeerium

01.10.2019

Täna, rahvusvahelisel eakate päeval algab sotsiaalkampaania „Vanus on väärtus“ mis tõstab esile vanemaealisi töötajaid ning aitab positiivsete lugude abil tugevdada nende eneseusku ja motivatsiooni. Samuti on üheks eesmärgiks julgustada tööandjaid ja ühiskonda märkama ning tunnustama kogemuste ja elutarkusega töötajaid. Kampaania käigus tutvustatakse ka 2021. aastast jõustuva I samba pensionireformi muudatusi, mis toetavad pikemat tööturul olemist.

Sotsiaalkampaania käigus jagavad oma kogemusi neli vanemaealist inimest: osalise ajaga töötav Svea, ventilatsiooniinsener Aivar, aktiivset elu nautiv raamatupidaja Anne ning muusik ja meelelahutaja Jaan.

Sotsiaalminister Tanel Kiige sõnul on vanemaealised töötajad sageli tööturul põhjendamatult kehvemasse seisu sattunud. „Tihti on selles oma osa ka eelarvamustel, mis takistavad vanemaealiste töötajate kogemuste paremat kasutamist. Uuringud näitavad, et vanemaealised võtavad tegelikult vähem haiguspäevi ning oma pika karjääri jooksul on neil sageli tulnud koolitustel käia või ümber õppida. Seega on nad igati motiveeritud ja võimekad uute teadmiste omandamisel.“

Kampaania käigus tutvustatakse ka 2021. aastast jõustuva I samba pensionireformi muudatusi, mis toetavad pikemat tööturul olemist. Nimelt saab inimene edaspidi ise otsustada, kui suure koormusega soovib töötada ning millal pensionile minna ja mis mahus pensioni saada. Muudatuste kohaselt on võimalik ka nii esimese kui teise samba pensioni saamist ajutiselt peatada ning alustada sellega taas sobival hetkel. Lisaks muutub pensioni arvestamise valem, mis muudab pensionid tulevikus võrdsemaks.

„Need muudatused annavad inimesele võimaluse paindlikult tööd teha ning sobival hetkel taas pensioni võtta, sest töötamise ajal jätkub pensionivara kasvatamine. Seega, mida kauem pensionile minekut edasi lükata, seda suurem on ka igakuine pensioni väljamakse. Nii saab öelda, et töötamine on kasulik igas eas, kuna lisaks sissetulekule ja pensioni suurendamisele motiveerib vanemas eas töötajat ka võimalus tunda end kasulikuna ja säilitada sotsiaalseid suhteid. See on oluline depressiooni ja üksilduse vältimiseks, mis on uuringute põhjal vanemas eas üks sagedasemaid vaimse tervise  probleeme,“ sõnas sotsiaalministeeriumi pensionipoliitika juht Kristiina Selgis.

Kampaania fookuses on töötajad vanusega alates 50. eluaastast, tööandjad ja laiemalt kogu ühiskond. Kampaania toetab pensionireformi muudatuste elluviimist.

 

TAUST:

  • Kui viimasel 20 aastal on olnud keskmiselt üle kahe töötaja ühe vanaduspensionäri kohta, siis aastaks 2060 langeb see prognoosi järgi alla 1,3.  Inimeste eluiga pikeneb ja seetõttu pikeneb pensioniiga tõstmata ka pensionil oleku aeg. Vältimaks pensionil oleku aja pikenemist ja sellest tulenevalt pensionide vähenemist, seotakse alates 2027.aastast pensioniiga oodatava elueaga.
  • Eesti vanemaealiste tööhõive on Euroopas üks kõrgemaid. 65-74-aastastest inimestest töötab üle ühe neljandiku (26%), samas kui Euroopa Liidus keskmiselt töötab selles vanuserühmas kõigest üks kümnendik (10%) inimestest.
  • Enamike inimeste (90%) soovi pensionieas töötamist jätkata mõjutab soov säilitada senist elustandardit ning kartus majandusliku toimetuleku halvenemise ees.
  • Üle 50-aastased inimesed teenivad Eestis viiendiku võrra väiksemat palka kui 25-49 aastased.
  • Eesti Avatud Ühiskonna Instituut tegi 2018. aastal küsitlusuuringu (PDF) vanuselisest tõrjumisest tööturul. Kolmveerand vastanutest leidsid, et ka pensioniikka jõudes peaksid inimesed oma töökohal jätkama ning sealjuures pole vastanutel midagi selle vastu, et erinevates vanustes inimestega koos töötada.
  • 45% uuringus osalejatest leidsid, et nende kollektiivis vanuseline tõrjumine aset ei leia, kuid iga viies vastaja on kogenud viimase aasta jooksul oma töökohas ebavõrdset kohtlemist. Vanus on sealjuures vastanute arvates kõige suuremaks ebavõrdse kohtlemise põhjuseks.
  • 16% 40-49-aastastest näevad vanust takistusena, 50-59-aastastest üle poole ning 72% 60-74-aastastest peavad enda vanust takistuseks tööturul.
  • Lisainfo ja pensionikalkulaator ligikaudse pensioni suuruse arvutamiseks: www.pensioniplaan.ee
3 kommentaari
  1. to olen 2 nädalat ago
    Reply

    Lõpeta see lollakas fabritseeritud pensionärina esinemine!
    Seda lollust ei kirjuta pensionär. Kas keskid maksavad sulle vähemasti selle möla eest?

    • Teed 2 nädalat ago

      oma rumala räuskamisega mitu viga, osa neist sa muidugi ei tea. Kõigepealt, kui ma oleksin keskbandiit, siis mapeaks just nutma ja oigama, et pinssi on vähe ja nälg on suur juures ja kuradi rehvid ja sotsid on mind surmaveerele viinud.
      Teine viga on, et ma olen pinsil juba 9 aastat ning pinss on alla keskmise (oli vist 485, mul 100€ vähem). Kuid ma ei räuska ega lälla, oskan ennast ise majandada, nii jääbki ka reisimiseks üle. Kolmas viga on minu liigitamisel üldse mingisse bandesse, sest ma pole mitte ühessegi kuulunud. Ma lihtsalt pole selline pugeja ega massis kohatäitja ja kraaksuja, et kuskil pildile jääda. Ma ei ela ka tulipunktis, vaid vaikses kenas maakohas ning ei saakski kuskile kellegi kiitmisüritusele sõita, sest ei saaks enam samal päeval tagasi. Lastekodulapsena aga mul puuduvad sugulased suurtes linnades ning ma ei saaks öömaja. Mingit 100-eurolist aga ma juba mõistusega vastu ei võta.

  2. Olen 2 nädalat ago
    Reply

    samuti surmaeelik ja võiks vabalt tööl käia, kuid olen seda asja põhjalikumalt kaalunud ja leidnud, et ei näe sel mõtet.
    Sest puudust ma ei tunne. Aastas saan teha 1 reisi ja rohkemat ei tahagi.
    Samuti pole vaja kell 6 või 7 asutada end bussile, et tööle sõita, seda sõltumata ilmast. Nüüd kuulan teki all soojas, kuidas väljas vihiseb ja ladistab või tuleb lörtsu, välja lähen siis, kui vaja või tahan.
    Ka võidan kodusolekuga 10 tundi vaba aega, et ennast harida teatmike ja muuga tutvudes veebis. Puhkehetkel ronin ka Kesknädala lehele, et kavandatavatest lollustest aimu saada.
    Ei taha tööle minna!

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.