Kultuurikomisjon arutas põhikooli lõpueksamitest loobumist

Aadu Must. Foto KRISTJAN TEEDEMA/SCANPIX

Riigikogu kultuurikomisjon arutas teisipäeval avalikul istungil huvirühmadega eelnõu, millega soovitakse kaotada riiklikud põhikooli lõpueksamid.

Komisjoni esimehe Aadu Musta sõnul on tegemist eelnõuga, mis vajab võimalikult paljude huvirühmade kaasamist. „See puudutab kogu ühiskonda ja seetõttu kutsusime kokku erinevad osapooled, et kuulata ära nende seisukohad. Kindlasti tuleb üksjagu ettepanekuid, mida tuleb eelnõu edasise menetluse käigus kaaluda,“ märkis esimees.

Must lisas, et sõltumata eelnõu lõpptulemusest, ei mõjuta see nende õpilaste lõpueksameid, kelle põhikooli lõpetamine seisab ees eeloleval kevadel. „Need õpilased, kes lõpetavad tuleval kevadel 9. klassi, peavad igal juhul eksamid sooritama,“ lisas esimees.

Komisjoni aseesimehe Heidy Purga sõnul on eelnõule laekunud hulgaliselt erinevaid muudatusettepanekuid, mida komisjon peale avaliku istungi toimumist ja erinevate huvigruppide ärakuulamist tõsiselt arutama hakkab. „Kindlasti ei soovi me nii põhjalikus protsessis kiirustada,“ märkis Purga.

Kultuurikomisjoni liige Katri Raik ütles BNS-ile, et eelnõu on halvasti ette valmistatud ja õpetajate ühendustega läbi arutamata. “See eelnõu tuleb ministril tagasi võtta. Oma möödalaskimisi tuleb tunnistada. Täna tunnevad õpetajad, et minister neid ei hinda. Nii öeldi täna välja. Ja see on ülimalt kahetsusväärne,” rääkis Raik. “Tänased töötunnid oleksid võinud kohal olnud õpetajad paigutada puhkusesse, ametnikud eelnõu arendamisse ja poliitikud koolis ühe ühiskonnaõpetuse tunni andmisse. See on mõistlik ajakasutus.”

Komisjoni istungile oli kutsutud haridus- ja teadusministeeriumi, Eesti Emakeeleõpetajate Seltsi, Eesti Matemaatika Seltsi ja Koolimatemaatika Ühenduse, Eesti Bioloogiaõpetajate Ühingu, Ajaloo- ja Ühiskonnaõpetajate Seltsi, Eesti Koolijuhtide Ühenduse, Eesti Kutseõppe Edendamise Ühingu, Eesti Linnade ja Valdade Liidu, Eesti Õpilasesinduste Liidu, Eesti Õpetajate Liidu ning Eesti Vabade Waldorfkoolide Ühenduse esindajad.

Valitsuse algatatud kodakondsuse seaduse ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõu (57 SE) ja huvirühmade arvamustega saab tutvuda eelnõu kaardil.

BNS

1 Kommentaar
  1. Miks 1 kuu ago
    Reply

    te asjast sisuliselt ei räägi? Oluline on ju teadmised ja oskused, mitte elutu näitaja, paljud meist on korra koolis käinud.
    Eksam on piiratud küsimuste arvuga ning needki on valikulised ega hõlma kõiki õpitud valdkondi. Tegemist on suure juhusega. Kui puhas viieline teeb eksami 5-le suure tõenäosusega igal juhul, siis keskmine jobu saab eksamil mängida juba juhusele ehk loteriile. Mulle kui lollpeale vüssis sattus eksamil vist ainus pilet, mida oskasin ja sain 5. Õpsid samuti imestasid, mina oskasin enda õigustamiseks öelda vaid, et ma ju õppisin ära. Tegelikult on mu tänanegi tase vüssas alla 3.
    Vaja oleks hoopis tervet õpitud valdkonda hõlmavat testi. Jooksvad testid hõlmaks ka tõestusi (pean silmas just reaalaineid), lõpptest aga oleks eri valdkondade ülesannete lahendamine 4…5 tunni jooksul. Ning 1. osa tuleb lahendada peast, alles pärast selle äraandmist tohiks 2. osa juures kasutada abivahendeid (teatmikke, tabeleid, taskuarvutit, raali). Et ei saaks ka maha kirjutada, tuleb ülesannetes pisut vahetada arve. Samuti oleks küsimused eri kaaluga.
    Nii tehtaks mitu testi ning aine saaks läbitud terves mahus. Punkte tuleks lugeda 1000-ni, pärast need ümardataks 0…99-ni, nt 798p annaks pärast tulemuseks 79, ümardada tuleb allapoole. See 79 läheks ka tunnistusele ning selle järgi teab igaüks, millise tasemega elukaga on tegu.
    Loomulikult peavad testid olema tehtud erapooletult, mitte omade õpside sahkerdamise all. Samuti ei tohi keegi midagi selgitada, testitav peab ka tekstist ise aru saama.
    Teste saaks aasta pärast kuulise kõikumisega ümber teha, kuid siis juba kasvava tasuga. Nt 1. kord 100€, 2. kord 100+100 jne. See sunnib õppima juba asja nimel.
    Oskusi nõudvaid ainetes peab testitav läbi tegema kõik aineosad. Nt peab õpilane oskama tapeetida, kruvi keerama, saagida, kirvega puidust mingit teravikku töödelda, värvida ja muid elulisi asju teha.
    Andeainetes saaks punkte juba ande järgi. Ei oska pilli mängida, üle 20 (100-st) punni ei saa. Muu oleks juba teireetiline osa, noodilugemine ja -kirjutamine, üldised musateadmised (musariistade eristusvõime) jmt.
    Nii saaks me teada meie õpilaste tegeliku taseme. Pole vajagi mingit üldist tunnistust, et on lõpetanud selle kooli. Vaja on tunnistust, kus on kirjas õpilase punnid aineti.
    Nt Jüri Jurakas: vüss 21, mata 32, kemma 11, tööõpetus 95, ajalugu 44, eesti keel 32, raalindus 28, inka 74, venka 41, musaõpetus 42, kehka 88, kunstiõpetus 78 jne.
    Siis on kohe näha milleks Jürka elus kõlbab.
    Kokkuvõte: juhutulemusi tootvatele eksamitele EI, põhjalikele testidele JAHHHHHHHHHHH!

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.