Kersti Sarapuu: struktuursest tasakaalust on tähtsam inimese heaolu

Kersti Sarapuu

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimehe Kersti Sarapuu sõnul puudus opositsioonil muudatusettepanekuid tehes piisav tahe oma muudatusettepanekuid  ellu viia ning katteallikad olid läbi mõtlemata.

Reformierakonna esimene muudatusettepanek tähendanuks 204,4 miljoni euro võrra eelarve  kulutuste vähendamist, et jõuda nende poolt soovitud struktuursesse tasakaalu. Paraku ka ülejäänud muudatusettepanekuid tehes reformierakonna fraktsioon teadis, et need ei saa teoks, kuna meelega valiti  katteallikad, mida kasutada polnud võimalik, sest sellel eelarve real polnudki niipalju vahendeid,“ ütles Sarapuu, lisades, et riigieelarve  peab eelkõige teenima Eesti inimeste huve.

Riigikogu rahanduskomisjoni liikme Sarapuu sõnul on ootused alati suuremad kui võimalused, kuid siiski astus valitsus järgmise aasta riigieelarvega edasiviiva sammu ühiskonna nõrgimate poole, viies ellu erakorralise pensionitõusu. „Opositsiooni poolt tehtud muudatusettepanek oleks avaldanud mõju neile, kelle pension on üle 500 euro. Valitsus otsustas erakorralise tõusu abil kergitada baasosa ning tänu sellele kasvab iga-aastase indekseerimise koosmõjul vanaduspension järgmise aasta aprillis 45 eurot, mõjutades eelkõige neid, kes teenivad alla 500 eurost vanaduspensioni,“ ütles Sarapuu, lisades, et selle otsuse suurimateks kritiseerijateks on ikka need, kes viimase 12 aasta jooksul on pensione erakorraliselt tõstnud täpselt null eurot.

„Opositsiooni erakondade rünnak valitsuskoalitsiooni poolt tehtud valikute kohta ei tule üllatusena, kuid meie hinnangul leevendab 2020. aasta riigieelarve mitmeid Eesti elu ja inimeste kitsaskohti. Kahtlemata tuleb pingutada edasi, kuid keerulistes eelarve tingimustes on valitsuskoalitsioon jaganud raha erinevate valdkondade vahel parimal võimalikul moel,“ ütles Sarapuu.

2020. aasta riigieelarve eelnõu kulude maht on 11,6 ning tulude maht 11,8 miljardit eurot.

2 kommentaari
  1. ! 4 nädalat ago
    Reply

    Ei ole 45.-eurot, 350- eurist kerjuspenssi saavatel tuleb indekseerimine ca`20-23 eurot.= INDEKSEERIMINE.
    Kunas see 7 .-eurot erakorralist PÄRISTÕUSU tuleb, kas ka poole aasta pärast nagu indekseerimine või jaanuarist.?
    Sul see 45.-euro jutt jüsku lindi peale võetud.
    Ja kAS TULEKS EHK ÜKSIELAVATE JA KERJUSPENSIONI SAAVATELE VANADELE LISATOETUSI, selle nõrgemate poole astuva sammu valguses. TEKITADA.
    Sõjakuludest saaks raha küll, sest nagu üks Ameerikamaa kindral vastanud, meie mingi riigitegelase küsimusele, et kuidas NATO talitab kui Baltikumis tekib tüli Venega, et kas tuleb ikka appi. Kindral vastanud, et – miks see teid huvitab ? Teid ega seda maadki pole siis mõne hetkega olemas.
    Aus pragmaatilise alatooniga,realistlik vastus. Nii et kui huvituks asjadest, mida muuta saab ja tuleb.

  2. Kindlasti 4 nädalat ago
    Reply

    oleks saanud palju rohkem raha kokku hoida, kui poleks rahastatud igasugu pederaste ja teisi perseveste, kes tööd teha ei taha aga rahva kulul lällata küll. see käib ka riigiametnike kohta. Kui vaid mõelda, palju on tööd lihtsustanud raal, siis peaks paberimäärijaid olema kindlasti üle 10 korra vähem. Aga ikka on palgal igasugu udujutlustajaid, nii et ametnikke nagu polekski vähemaks jäänud. Oleks huvitav teada saada, palju mingis ministeeriumis või linnavalitsuses oli ametnikke aastal 1959, 1989 ja 2019. Ning siis võrrelda nende tööpõlde. Mõne aasta eest vaatasin koduvalla ametnike arvu, see oli 8. Kunagi 60ndatel oli samas külanõukogus ainult 3 töötajat. Seejuures üks käis korra nädalas keskuses passe õiendamas. Üldse polnud poliitilist oinakauplemist, sest oli ainult üks partei ja kõik kirjutati nagunii ette. Nüüd on kõik “peremehed” ning kisuvad iga sandi sendi pärast.
    Äkki teeb selle võrdlustöö ära Kersti ise? Kas on ikka põhjust kekkamiseks?

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.