Minister Reps kutsus kokku kutsehariduse nõukoja

Täna kogunes Haridus- ja Teadusministeeriumis esimest korda kutsehariduse nõukoda, kuhu olid kutsutud 16 asutuse ja organisatsiooni esindajad, et siduda valdkonna asjatundjate parimad teadmised kutsehariduse tuleviku hüvanguks.

Nõukoja kutsus kokku minister Mailis Reps, kelle sõnul on uus nõuandev kogu koht, kus riik räägib sotsiaalsete partneritega läbi kutseharidust puudutavad olulised otsused. „Esimene kohtumine kinnitas sellise nõukoja vajalikkust,“ ütles Reps. „Täna arutasime, kuidas kasutada kutsekoolide rahastamisel edaspidi tulemusnäitajaid. Samuti pidasime nõu, kuidas parimal moel arvestada riiklike koolituskohtade tellimisel OSKA soovitusi, tööandjate soove ning sotsiaalsete partnerite arvamust. Pikemalt peatusime ka küsimusel, mis aitaks suunata rohkem noori valima tehnika ja tootmise erialasid.“

Kutsehariduse nõukotta kuuluvad esindajad Eesti Kaubandus-Tööstuskojast, Eesti Tööandjate Keskliidust, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojast, Eesti Väike-ja Keskmiste Ettevõtja Assotsiatsioonist, Eesti Kutseõppe Edendamise Ühingust, Eesti Töötukassast, Eesti Linnade ja Valdade Liidust, Kutsekojast ja Eesti Ametiühingute Keskliidust. Lisaks Haridus- ja Teadusministeeriumile on kaasatud veel kuus ministeeriumi: Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium, Maaeluministeerium, Keskkonnaministeerium, Kultuuriministeerium, Sotsiaalministeerium ja Siseministeerium. Nõukoja esimees on haridus- ja teadusminister ning aseesimees ministeeriumi kutse- ja täiskasvanuhariduse ning koolivõrgu asekantsler Robert Lippin.

2 kommentaari
  1. Millal 3 nädalat ago
    Reply

    Mailis lülitab Lätiga piirnevate valdade põhikoolide õppekavva läti keele tihekursuse? Elad Missos, Valgas, Mõisakülas aga kui üle piiri lähed, siis tuleb suust vaid jopptvajumatt. Kuid põhikoolide vanemates klassides võiks vabalt olla 2-3 kuud tiheõpet, kus antaks läti keele alused, hääldus, sagedasemad sõnad, lauseehitus, levinumad väljendid, eluolu sõnad. Õppeks tuleks eraldada kindlas klassis (eelistatavalt 7. või 8.) 2-3 kuud, päevas 2-3 tundi tiheõpet koos suhtlusega. Ühes koolis võib õpetada nt mihklikuus ja viinakuus, teises talvekuus ja jõulukuus jne. Õpse oleks vaja vaid 3-4, kes sõidaks oma tundideks kohale. Õppimisest võib ka keelduda (mida perset ma selle lätakate keelega peale hakkan, nahhuj mulle seda vaja), kuid siis tuleks tasuda trahvi 1000€. See läheks õpsi palgaraha lisandiks.
    Samuti peaks õpetatama ka vene keelt idavaldades ja soome keelt põhjavaldades. Rootsi jääb kaugele ja rootside keel peaks jääma vabatahtlikuks.

  2. Mind 4 nädalat ago
    Reply

    huvitab, mida need nimetatud muidusööjad teevad või loovad ja palju rahvas neile igal aastal peab maksma?

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.