Maapiirkondi toetav eelarve

Anneli Ott, Riigikogu liige, Keskerakond

Nagu aasta lõpus ikka, menetletakse Riigikogus tuleva aasta riigieelarvet. Selle valitsuskoalitsiooni esimene ühine eelarve, mille kulude ja investeeringute maht  on 11,6 miljardit eurot, toob välja mitmed prioriteedid, mille elluviimine on koalitsioonierakondadele oluline.

On selge, et  soove on oluliselt rohkem, kui eelarve võimaldab ellu viia, kuid siiski saame näha koalitsiooni tugevat tahet leida kompromisse ning eelarves on arvestatud võimalikult paljude huvigruppide soovidega. Nii näiteks toob aasta tähtsaim dokument järgmise aasta aprilli 12 aasta suurima pensionitõusu, lisaks mitmeid palgatõuse ning lisarahastuse tervishoidu, ära pole ka unustatud  maapiirkondi, mille arengusse, sarnaselt viimastele aastatele, jätkuvalt panustatakse.

Tõepoolest, maapiirkondade jaoks algas uus ajajärk 2016. aasta novembris, mil valitsuses toimus võimupööre. Uus valitsus võttis Keskerakonna juhtimisel eesmärgiks taastada kohalike omavalitsuste tulubaas, mida otsustati 2009. aastal ülemaailmse finantskriisi ajal vähendada. Kahtlemata oli tulubaasi taastamine esimene ning äärmiselt vajalik samm maapiirkondadele lähemale, sest aastaid olid omavalitsused kannatanud puuduse käes. Hea meel on tõdeda, et kevadel alustanud valitsuskoalitsioon töötab üheskoos maapiirkondade arendamise nimel ning ühelgi partneril pole selles osas teisiti mõtlemist.

Toetusprogrammid äärealadele

Eelnevalt välja toodud linnade-valdade tulubaas on loodud selleks, et kohalikud omavalitsused saaksid oma huvidest lähtuvalt otsustada, milliseid uusi investeeringuid teostada ning milliseid peamisi probleemkohti esmajoones lahendada. Alates 2017. aastast on tulubaasi märkimisväärselt suurendatud ning 2020. aastal ulatuvad omavalitsuste tulud üle 2,3 miljardi euro. Seda on kaks korda rohkem kui 2010. aastal. Kiirele tulude kasvule on kaasa aidanud nii maksutulude hea laekumine kui ka riigi otsus suurendada omavalitsuste tulumaksu ja tasandusfondi laekumist aastatel 2018–2021 kokku täiendavalt 185 miljoni euro võrra. Lisaks pakub omavalitsustele kohalike ülesannete täitmisel tuge toetusfond, mille maht suureneb enam kui 440 miljoni euroni. Siiski tähendab paksem rahakott ka suuremat vastutust kohaliku elu korraldamisel, näiteks lasteaiad ja koolid, teed, kultuuri- ja sporditegevus, sotsiaalkaitse ja -abi, huvitegevus. Arvestades, et peale haldusreformi on kohalike omavalitsuste võimekus kasvanud, peab neil olema ka vabamad käed kohaliku elu korraldamisel.

Positiivne seegi, et keerulistes eelarve läbirääkimistes nägi valitsus võimalust jätkata Ida-Viru ja Kagu-Eesti toetusprogrammidega. Nimetatud piirkondades on kõige kiiremini vananev ja kahanev rahvastik, suurim tööpuudus ning paraku elab äärealadel kõige enam suhtelises vaesuses inimesi. Nende piirkondade edendamiseks rahastatakse vastavaid regionaalprogramme 2020. aastal 5,9 miljoni euro ulatuses. Kindlasti pole see piisav, et lahendada kõiki probleemkohti, millega äärealad täna silmitsi seisavad, kuid minu arvates on märgiline, et valitsus näeb vajalikkust turgutada piirkondade majandust, luua juurde töökohti ning pakkuda inimestele paremat elukeskkonda. Hea algatus on see igal juhul ning viimane aeg on pidurdada äärealade mahajäämust ülejäänud Eestist.

Teed korda

Maapiirkondades pakub elanikele kõige enam meelehärmi kruusateede seisukord. Valitsus on võtnud eesmärgiks muuta suurema liikluskoormusega kruusateed järk-järgult tolmuvabaks. Järgmise aasta riigieelarvesse on  suunatud vahendeid kruusateede katmiseks tolmuvabaks täiendavalt 10 miljonit eurot ning kokku soovitakse korrastada 194 kilomeetrit teid. Seeläbi parandatakse maapiirkondades nii elu- kui ka ettevõtluskeskkonda. Ideaalis soovitakse aastaks 2030 ehitada katteid 194 kilomeetrit kruusateedele.

Samuti on maapiirkondade arenguga otseselt seotud ka kiiremate ühenduste loomine. Kuigi olen jätkuvalt seda meelt, et neljarealised maanteed tuleks ehitada valmis laenu toel, siis paraku ei lase praegu kehtivad riigieelarve reeglid meil sellises ulatuses laenu võtta. Vaatamata sellele kavandama lõik-lõigu haaval neljarealisi maanteekilomeetreid igal aastal juurde teha. Järgmisel aastal eraldatakse neljarealiste põhimaanteede eelprojektide väljaehitamise koostamiseks neli miljonit eurot.

Kokkuvõttes, võib öelda, et kuigi eelarve koostamisel tuli leida mitmeid kokkuhoiukoht, on eelarve koostamisel suudetud saavutada olulised kompromisse just inimeste sissetulekute ning sotsiaalsete garantiide parandamiseks.

4 kommentaari
  1. ! 3 nädalat ago
    Reply

    Tüüpiline on, et ametnikud PEAVAD antud rahast lahti saama, ükskõik kui tobeda asja peale,
    sest MUIDU RAHA ENAM EI ANTA JA NEID POLE KA VAJA.
    Nii sünnib TERVES EESTIS KOGUAEG.
    Kruusateedel pole häda midagi. Pole tarvis kohalikel nagadel ja vürstikestel( ,ka jahimeestel kes teid mööda loomale vastu sõidavad ,kuhu põgenes,kui teised jahilised suuna helistavad), poodi või kõrtsi nii kiiresti põrutasa. ja enesele sel viisil võimekust tõestada, väike ja suurloomi alla ajades.
    Sünnib seepärast, et sihtgruppidelt ei küsita konkreetselt, nende arvamusi ei kirjutata üles, nende TEGELIKKE SOOVE JA VAJADUSI, ET TEADA SAADA ELUNÜANSSE SELLISES KESKKONNAS.
    ARUTATAKSE KOHALIKE JÕUKURITEGA, KELLELE ALLUVAD OMA AMETIKOHA VÕI ULUALUSE TÕTTU, vÕI MUUL PÕHJUSEL, KÕIK ELANIKUD.Ja need nagu kooliõpetajad, koolidirekt., lasteaednikud, isegi kooli koristajad, farmitöölised, kultuurimajade tegelased, jne.jne. alluvad volikogudele ja vallavalitsusele ja need omavahel alluvad teineteisele.
    Oh Issand, no mis demokraatia või asi siin olla saab.?
    KUI RIIK RAHA ANNAB SIIS RIIK PEAB SEDA KONTROLLIMA, LÄBI MITMETE ORGANITE JA TIHTI JA SALAJAS KONTAKTEERUMA NENDEGA, KELLE “HEAKS” VÄIDETAVALT MISKI TEHTUD ON NENDE RAHADEGA.
    MUIDU ON SEE RAHA RAISKAMINE!
    TE LOOBITE LENNUKILT RAHA AMETNIKELE, MIKS EI VÕIKS SEDA TEHA PAREM VAESEMATELE ELANIKELE SAMA OHTRASTI, KÜLL NAD SIIS JUBA ISE ORGANISEERIVAD JA TEAVAD MIS NEIL TARVIS ON JA RAHA LÄHEB ÕIGE ASJA EEST RINGLUSSE – ONGI LIBERAALNE TURUMAJANDUS -NAGU UNISTATE.

  2. Kas sa näed! 3 nädalat ago
    Reply

    KN paneb oma esilehele daamikese, kes peaks nende arvates olema KE iluduskuninganna.Kas arvatakse, et see kik paneb artiklit lugema?Ärge lootkegi.

    • Mida 3 nädalat ago

      suurem pilt, seda rutem saab veeb täis.

  3. Nii 3 nädalat ago
    Reply

    võib lõpmatult jaurata, et see valdkond saab rohkem raha ja too piirkond samuti rohkem. Hoopis arukam oleks need valdkonnad ja piirkonnad tuua piltlikult, kui palju miski ala saab SUHTELISELT eelarvest. Siis oleks kohe näha, et üht paljulärmatud valdkonda hopis kotitakse ja mille arvel. Tähtis on just suhtelisus, mitte nagunii väärtusetustuva euro tingimuses pidevalt kasvavate rahanumbritega vehkimine. Kuid seda muidugi Anneli ei tea või tema peremees tal tõde kuulutada ei luba.
    Mis puutub teedesse, siis tuleks kõigepealt korraldada üle Eesti teede ülevaatus. Tean oma kandist, et mitut teelõiku pole üldse vaja. Meil aga valitseb arusaam, et kadugu mets ja põld, peaasi et kõikjal laiutaks kõvakattega või vähemalt esialgu tolmuvaba tee. Kuhu? Peldiku taha?
    Ning Annelile veel üks märkus: tegemist pole neljaREALISTE teedega, vaid neljaRAJALISTE teedega. RIDA ja RADA peaks ka iga tibi suutma oma rumalusele vaatamata eristada. Kui mind ei usu, siis küsigu Aasa Taavilt või lugegu liikluseeskirja. Üldse soovitan Annelile ka auto muretseda ja sõidueksam teha, siis saab ta ka mõistetest paremini aru.

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.