PISA 2018: Eesti põhiharidus on Euroopas esikohal

Foto: Haridus- ja Teadusministeerium

Täna avalikustatud ülemaailmse OECD rahvusvahelise õpioskuste uuringu PISA 2018 tulemuste kohaselt on Eesti põhikooliõpilaste oskused Euroopa absoluutses tipus, seda kõigis kolmes uuritud valdkonnas – matemaatikas, lugemises ja loodusteadustes. Eestis on tõusnud tippsooritajate ning vähenenud nõrkade tulemustega õpilaste osakaal. Uuringu tulemused osutavad sellele, et Eesti põhikoolid annavad ühtlaselt head haridust sõltumata lapse taustast.

PISA 2018 Euroopa riikide pingereas on Eesti 15-aastased noored nii lugemises, matemaatikas kui ka loodusteadustes esimesel kohal. Maailmas on meie õpilased lugemises viiendal, matemaatikas kaheksandal ning loodusteadustes neljandal kohal. Eesti kuulub maailma viie riigi hulka, kus on õpilased suutnud näidata koguni kahes valdkonnas varasemast paremaid tulemusi. PISA näitab, et Eesti haridussüsteem tagab nii põhihariduse tulemuslikkuse kui ka võrdsuse – teiste riikidega võrreldes on meil suur nende õpilaste osakaal, kes vaatamata pere ebasoodsamale sotsiaal-majanduslikule taustale omandavad väga häid teadmisi ja oskusi.

“Nende suurepäraste tulemuste eest peame tänama eelkõige meie õpilasi, lapsevanemaid ja õpetajaid, kelle igapäevane väga tubli töö annab meile põhjuse tunda uhkust Eesti hariduse üle,” ütles minister Mailis Reps. “Meie stabiilselt suurepärased tulemused näitavad, et suudame kiiresti muutuvas maailmas teha haridusvaldkonnas õigeid valikuid. Mul on väga hea meel, et Eestit tuntakse ja tunnustatakse maailmas üha rohkem just haridusriigi ja haridusrahvana”.

2018. aasta uuringu põhifookus oli funktsionaalsel lugemisoskusel. Eesti 15-aastaste noorte tulemused on oluliselt paranenud – võrreldes 2009. aastaga, mil viimati süvitsi uuriti  lugemisoskust, suisa 22 punkti võrra, mis on võrreldav poole õppeaasta õppimisega saavutatava tulemusega. Oluliselt on vähenenud Eesti poiste ja tüdrukute tulemuste erinevus. Meie õpilased on eriti head informatsiooni otsimises ning erinevate allikatega tekstide lugemises. Võrreldes 2015. aastaga on meil veelgi kasvanud tippsooritajate osakaal. Eestis on selliseid noori, kes suudavad lahendada keerulisi ja väga keerulisi ülesandeid koguni 13,9 protsenti, samas OECD liikmesriikide keskmine on 8,5 protsenti.

Eesti noorte loodusteaduste (bioloogia, füüsika ja keemia) alased teadmised ning oskused on maailmas tipptasemel:  Euroopas ja OECD liikmesriikide hulgas esimesel kohal ning maailmas neljandal kohal. Tippsooritajaid loodusteadustes on meil ligi kaks korda rohkem, kui OECD riikides keskmiselt – 12,2 protsenti vs 6,8 protsenti. Euroopa ja OECD riikidest on Eestis ka kõige vähem madala oskustasemega  õpilasi – vaid 8,8 protsenti (OECD keskmine on 22 protsenti).

Eesti õpilaste matemaatika-alased teadmised ja oskused on Euroopas esimesel kohal ning maailmas kaheksandal kohal. Tippsooritajaid on meil koguni 15,5 protsenti, mis on viie protsendi võrra enam kui OECD riikides keskmiselt. Poiste tulemused on matemaatikas pisut paremad tüdrukute omadest.

PISA hindab eluks vajaminevaid oskusi

PISA korraldaja Eestis, SA Innove peaspetsialisti Gunda Tire sõnul on PISAs uuritud valdkondades omandatud oskused fundamentaalse tähendusega õpilaste edasistes õpingutes. “PISA annab riikidele tagasisidet nende haridussüsteemi kohta. Uuringu tulemused aitavad paremini aru saada, millistele aspektidele tasub suuremat tähelepanu pöörata,” sõnas Tire. “Lisaks teadmiste ja oskuste hindamisele uurib PISA ka õpilaste heaolu.”

Tire sõnul on Eesti õpilased kõige edumeelsemad (PISA testis edenemismõtteviisiga) õpilased maailmas − meie õpilased arvavad, et inimesed saavad ise oma intelligentsust mõjutada ning on valmis panustama oma arengusse, et kindlustada endale parem tulevik. Kõrgharidust plaanib omandada 70 protsenti Eesti õpilastest, populaarseimad ametid noorte seas on IKT spetsialist, arst, firma- või ärijuht, arhitekt ja psühholoog.

Meie õpilaste rahulolu on heal tasemel − 70 protsenti meie õpilastest on oma eluga rahul ning selle näitaja järgi oleme üle OECD keskmise taseme. PISA 2018 uuris esmakordselt õpilastelt ka seda, kuidas nad ennast tunnevad. Tulemused näitavad, et 89 protsenti Eesti õpilastest on üldjuhul rõõmsad ja õnnelikud.  Negatiivsetest tunnetest kogevad Eesti õpilased enim murelikkust (53 protsenti) ja kurbust (51 protsent).

Eestil on ka arenguvajadusi

PISA 2018 tulemused näitavad, et kuigi võrreldes varasemate uuringutega on funktsionaalses lugemises oluliselt vähenenud poiste ja tüdrukute tulemuste erinevus ning kokkuvõttes on mõlemast soost õpilaste tulemused märkimisväärselt paranenud, on tagasihoidlike oskustega õpilaste osakaal poiste seas suurem kui tahaksime. Seda aitab muuta õppijakeskne lähenemine ja suurem tähelepanu poiste ja tüdrukute õppimise erinevustele.

Sarnaselt varasemate PISA uuringute tulemustega, püsib meil erinevus eesti ja vene õppekeelega koolide tulemuste vahel. Püsiv erinevus viitab vajadusele pöörata rohkem tähelepanu vene õppekeelega koolide õpetajate ja juhtide koolitamisele. Samas on Eestis vene keeles õppivad noored ikkagi väga tublid – nende tulemused kõigis kolmes valdkonnas on OECD keskmisest paremad.

Eesti haridus maailmas

Minister Mailis Repsi sõnul on tänu edule PISA uuringutes saanud Eesti terves maailmas hariduse ekspertriigi staatuse. “Mul on hea meel, et oleme ennast tõestanud tervele maailmale kõige olulisemas valdkonnas. Teistelt õppides oleme suutnud kujundada unikaalse arengutee, mis on viinud meid maailma tippu. Oleme muutunud õppijatest õpetajateks ja saame jagada oma kogemusi teistele riikidele,” sõnas Reps.

“Meie hariduse eduloo vastu on väga suur huvi üle maailma. Meil on, millest maailmale rääkida. Oleme otsustanud välja töötada Eesti hariduse rahvusvahelise turunduse kontseptsiooni selleks, et maailmas Eestit meie hariduse edulugu tutvustada,” lisas Reps.

Hariduse turundamise kandvaks mõtteks on “Education Nation – for the smartest people in the world”. Repsi sõnul on ühiselt tegutsedes võimalik jõuda kaugemale, suurendada Eesti atraktiivsust ja toetada paremini meie haridusvaldkonna ettevõtteid nende toodete eksportimisel laias maailmas. Katusbränd aitab paremini vahendada haridusvaldkonna oskusteavet, koolitusi, kogemusi, nutikaid lahendusi või tooteid. Brändi “Education Nation” alla koonduvad mitmed algatused ja ettevõtmised, mis meie haridust tutvustavad.

Lisainfo

  • PISA 2018 uuringus osales 600 000 15-aastast noort 79 riigist ja majanduspiirkonnast. Eestist osales 5371 noort, nendest 4000 sooritasid testi eesti ja 1371 vene keeles.
  • PISA uurib 15-aastaste noorte oskusi, kuna just selles vanuses lõpetavad enamikes OECD riikides noored kohustusliku hariduse ning valivad edasise haridustee.
  • PISA uuring hindab iga kolme aasta tagant õpilaste teadmisi ja oskusi lugemises, matemaatikas ja loodusteadustes, kolmest valdkonnast üks on alati süvatähelepanu all. 2018. aastal oli peamine fookus funktsionaalsel lugemisel: uuriti, kui hästi saavad 15-aastased õpilased aru kirjalikest tekstidest ja kui tõhusalt suudavad nad neid kasutada. Samuti uuriti õpilaste finantskirjaoskust, need tulemused avalikustatakse 2020. aasta kevadel.
2 kommentaari
  1. Mis ime 5 päeva ago
    Reply

    Kõige-kõige!Eesti hariduse on enneolematusse kõrgusesse viinud Sm.Ratase parem käsi, südamepoolne minister, kes kaotab eksameid ja reisib Ratase turvanaisena kõikjal kaasa.
    Edasi uutesse hariduskõrgustesse, seltsimehed.

  2. Kui 7 päeva ago
    Reply

    meie jobud on tipus, siis kujutan ette, milline jobukaklus valitseb mujal maailmas. Muide, olen seda ka kümnetes riikides ise kogenud. Üha enam läheneme roomade mõtteviisile, et kui laps oskab juba petta, siis koolis pole vaja enam käia, sest sealt pole enam midagi arukat õppida.

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.