Inflatsioon pidurdus möödunud aastal

Välistegurite mõju hindadele vähenes möödunud aastal maailma majanduse heitlikumate arengute tõttu. Selle tulemusena pidurdus inflatsioon Eestis ja euroalal laiemalt märgib rahandusministeerium.

Statistikaameti andmetel langesid hinnad novembris eelmise kuuga võrreldes 0,3 protsenti ning aasta varasemaga võrreldes püsis tarbijahinnaindeksi tõus 1,8 protsendil. 2019. aasta kokkuvõttes aeglustus hinnatõus 2018. aasta 3,4 protsendilt 2,3 protsendini ning euroalal 1,8 protsendilt 1,2 protsendini.

Teenuste hinnatõus aasta jooksul kiirenes, samas energiahindade tõus pidurdus ning alkohoolsete jookide hinnad olid aktsiisilangetuse mõjul aasta teises pooles languses. Inflatsiooni kõrgpunkt (3,2 protsenti) jäi kevadesse, kui naftahinnad tõusid aasta kõrgeimale tasemele ning lennupiletite hindu kergitas koolivaheaja nihkumine.

Kuigi majanduse kasvuootused on halvenenud eelkõige välisturgudel, ei ole see veel avaldunud tööturul. Jätkuva tööjõupuudusega on kaasnenud hoogsa palgakasvu jätkumine ja selle kümnendi madalaim tööpuuduse näitaja, mis omakorda avaldub kõrgemates teenuste hindades. Alkoholi aktsiisimäärade langetuse mõju on lahja alkoholi osas olnud sarnane meie ootustega, aga kange alkoholi osas on hinnalangus toimunud oodatust väiksemas ulatuses.

Detsembri hinnaarenguid mõjutas suuremal määral kütuse kallinemine, mida tasakaalustas elektri hinnalangus ning veevarustuse odavnemine Tallinnas. Tavapäratult soojad ilmad põhjustasid elektri börsihinna languse viimase poolteise aasta madalaimale tasemele ning seetõttu oli elekter majapidamistel keskmiselt 9 protsenti odavam kui aasta tagasi.

Aasta alguses võib oodata inflatsiooni kiirenemist üle 2 protsendi Lähis-Ida pingete suurenemisega kaasnenud kõrgema naftahinna ja ka aastataguse madala võrdlusbaasi mõjul.

4 kommentaari
  1. Siin 8 kuud ago
    Reply

    pole milegagi ärbelda, kõikumine on majanduses enesestmõistetav. Kord annab ületootmine tunda, kord mitte.
    Võin öelda, millal sellist kõikumist majanduses saab vältida:
    1) Nõukogulik või kimmilik plaanimajandus. Loomulikult peab kaupade liikumine olema siis ka valitsuse silma all. Siis saab ette arvestada, mida kui palju vaja ja kus toota. Eesti on NSVL-iga võrreldes siiski kärbes, meil saab keskelt toetada ainult Kagu- ja Kirde-Eestit. Kuid meil seda ei tehta, las manduvad ja kolgastuvad. On surmaeelikutelgi kohad kus vaikuses kooleda.
    2) Kui Eestil oleks mingi selline teaduslik mõte, mida ellu rakendades saaks monopoli. Siis saaks ka omaette plaani pidada, palju kuskile toota ning hoida nii ületootmist vaos. Tegu oleks niisiis alatootmisega, et nõudlus oleks kestav.
    Kuid õnneks või kahjuks meil mõistust pole ja seetõttu ka mõtet ja tootmist, mis meid paljusid sõltuvaks teeks.
    Seepärast peame ka edaspidi leppima vaikusega, kui majandus kukub ja ennastkiitva lärmiga kui majandus tänu teistele natike kasvab. Sedagi näiliselt, sest suhteliselt võib ka siis majandus langeda.

  2. ? 8 kuud ago
    Reply

    tea miks ma seda tähele es pane kui pdi läen.Hinnad kargavad lausa näkku oma 20- 45% tõusmud !!!
    räägin toidupest, muudesse minusugustel enam aastat 10 asja pole – INFLATSIOON … ???

  3. Kaua võib valetada. 8 kuud ago
    Reply

    Kauplustes, bensiinijaamades ja ka bussipiletitelt näen, et tõus on kiirenenud.
    Oodeko Loone ka kirjutas siin, et Eestis rahvas ei ole kunagi nii hästi elanud.

  4. ! 8 kuud ago
    Reply

    ON ÜKS SALADUS . MÕTLE, TAHA ja TEE HEAD JA ENNÄE- AVASTADKI NOKIA.
    Nii lihtne see ongi…
    Slikerdamine ei ole veel Mõistus ja mõistus pole veel HINGELINE IQ. Sacher-macher muidugi Nokiat ei telita.
    Tegijate rahapauna võib suurendada, tõsi küll.

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.