Valitsuse tänase otsuse kohaselt võib alates 15. maist taastada osalise kontaktõppe kõigis haridusasutustes: üldhariduskoolides, kutseõppeasutustes, kõrgkoolides, täienduskoolitusasutustes, huvikoolides ning avatud noortekeskustes. Vaata joonist.
Haridus- ja teadusminister Mailis Reps tõdes, et pea kuu aega tagasi valitsusele tehtud ettepaneku elluviimine on nüüd kindel. „Teadlased on andnud oma heakskiidu kontaktõppe järk-järgulisele taastamisele mai keskpaigast,“ ütles Reps. „Prognoosidele tuginedes on tekkinud ka lootus, et tänavused koolide lõpuaktused saavad teatud tingimustel toimuda värskes õhus, mitte üksnes ekraanide vahendusel. Kindlasti peab järgima kõiki tol hetkel avalikele kogunemistele kehtivaid piiranguid ja reegleid. Olulisel kohal on jätkuvalt erinevad nutikad lahendused, mis annavad võimaluse aktusest osa saada ka lõpetajate sugulastel-sõpradel-
Osaline kontaktõpe lubatud väikestes rühmades
Alates 15. maist võib korraldada õpet koolide ruumides väiksemates, kuni 10-liikmelistes rühmades, lisaks õpetaja või juhendaja. Õppurite paigutamisel tuleb järgida 2+2 nõuet.
Kümne õppija piirang ei kehti eksamite, sealhulgas riigieksamite ja kutseeksamite korraldamisel. Kuna eksameid on võimalik viia läbi suuremates ruumides, näiteks aulates, võimlates, suuremates auditooriumides ja praktikabaasides, võib eksamiruumi hajutatult tuua rohkem kui kümme õppijat.
Haridusasutustel tuleb jagada õppijad rühmadesse selliselt, et oleks tagatud riskirühmades olevate õppijate, aga ka õpet korraldavate inimeste kaitse. Haridusasutuse pidajal tuleb korraldada ühiskasutatavate asjade piisav desinfitseerimine ja ruumide pidev õhutamine. On oluline, et kõik tegevustes osalejad – nii õppijad, harrastajad kui õppe läbiviijad – teevad omalt poolt kõik, et nakkuse levikut piirata.
saaks ju eksamid nimeliselt ja kellaajaliselt ära määrata: John 08.00-08.20, Chryslyn 08.20-08.40, Bethy 08.40-09.00 jne. Kohale tuldaks 2 minutit enne. Kõigil ju kellad nutikates olemas. Kirjalik eksam toimugu 10-le korraga, nt 1. rühm 09.00-11.00, 2. rühm 11.00-13.00 jne. Kui on nii palju õpilasi. Hinded ja vead lähevad veebi, kõik saavad need teada kas järgmisel või ülejärgmisel päeval.
Oskustöö jaoks tuleb samuti moodustada rühmad ja kellaajad. Seal on asi lihtsam, sest käsitööoskust paari päevaga ei tuubi sisse ja nii saab õps neid rühmi ja töid ise ette korraldada.
Andeainetega sama lugu. Kes peksab 5 minutit klaverit, kes viilib 5 minutit viiulit jmt. Kohe selge, eks mida oskab või mitte.
Kuid hindamine peaks olema aus, sest ainult nii saame teada laste tegeliku taseme. Mitte ei joonista 1-punnilisi tulemusi, et kõik on korras ja lapsed nõnna targad et peaprügikast kipub üle ajama.
Õppetöö tulebki korraladda nii, et kodus õpivad selleks võimelised. Just iseõpe näitab huvi ja oskust õppida. Kuid kuna inimesed on loomult erinevad, siis need suhtlejad ja lobisejad peaks koos käima väikses rühmas. Mäletan ise olukorda, kus suvetööle tuli jätta 2 õpilast. Üks neist oli lobisemises suurmeister, teine pisut kõvema kolbaga aga vaiksem ja alaandlik. Saime kohe aru, et koos neid järeleõpetada ei saa, lobamokk rikub ka teise õppe ära. Otsustasimegi nii, et lobiseja sai kohe paberi kätte, vaiksema kõvapäise aga jätsime suvetööle. Kuigi ka selle kasutegur oli nullilähedane.
Seega pean arukaks 2 liiki õpet: iseõpet kodus või raamatukogus ja rühmaõpet. Rühmaõpe toimuks enamvähem võrdsetele tasemetele, iseõppijatele aga korraldataks kuus 2…3 korda seminare, et arutada õpitut ja anda juhtnööre. Just viimastest tulevad teadlased ja millegi loojad, lobisejatest saavad aga teenijad, teenistujad, teenindajad, parteide kannupoisid ja -pliksid. Mailis seda muidugi ei tea, sest teda teadlased ei huvita, talle on vaja kuulekaid lobisevaid lollasid.
pole oluline mitte mõne kooli tinglik lõpetamine (õppis sellest selleni), vaid õpilase sobivus järgnevasse kooli astumiseks? Toimuks see lihtsalt:
Jõmm või tibi astuks soovitud kooli hindamisrühma ette ja vastaks nonde küsimustele eri valdkonnast. Kestaks see piinamine kuni pool tundi, kuid kui ei oska juba põhiküsimustele vastata, siis piisab ka paarist minutist.
Lihtsate küsimustega saaks ülikooli teadurid teada, milline tase sisseastuda soovijal on ja saavad ka teha otsuse. Kindlasti peaks olema alamtase, alla mille kedagi õppima ei võetaks, mingu ta rahakott või lõhki. Kui sobilikke on kohtadest rohkem, siis tavakohaselt mõni langeb välja või asub õppima mujal muud. Seega vastuvõetute arv võib kohti ületada kuni 10%.
Nii teeks iga kool ise eksami või testi ning selguks ruttu , kas testitav tunnistusele vaatamata sinna õppima ikka kõlbab. Tunnistan, et mina näiteks ka kenade tunnistuste ja kogemuste põhjal ei sobi õppima kirurgiks. Piisaks minutist ja paarist asjakohasest küsimusest ning mind saadetaks ukse taha. Nii peaks meil see õppimine käima. Kui keegi tõesti tahab kõrgemale õppima minna, siis ta ka ise tunneb oma õppimise vastu huvi ja ka õpib.