Ratas: Soovime WHOga koostööd terviseandmete riikidevahelise vahetuse digitaliseerimiseks

Foto: Riigikantselei

Stenbocki maja, 13. mai 2020 – Peaminister Jüri Ratas rääkis videokõnes Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) peadirektori dr Tedros Adhanom Ghebreyesusega COVID-19 pandeemia vastasest võitlusest ning koostööst riikidevahelise terviseandmete vahetuse digitaliseerimiseks.

Eesti pakub peaminister Jüri Ratase sõnul WHO-le pandeemiavastases võitluses tuge terviseandmete digitaliseerimise abil. „Meie eksperdid alustasid pool aastat tagasi tööd koos WHO kolleegidega, et leida parimaid võimalusi Eesti e-kogemuste ja hajusarhitektuuri kasutamiseks. Oleme valmis nii Eesti kui ka Soome erasektorit kaasates aitama WHO-l ühendada tervishoiuinfosüsteeme ja andmebaase ning tagada nende koostalitusvõime. Parem ja turvalisem riikidevaheline andmevahetus loob eeldused palju suuremaks globaalseks koostööks ja usalduseks,“ sõnas peaminister.

Ratas andis WHO peadirektorile ülevaate Eesti tegevusest viiruse vastases võitluses ning tervisekriisi lahendamisel. „Eesti on alustanud piirangute järkjärgulist leevendamist nii riigi sees kui ka Soomega ja Balti riikidega,“ ütles Ratas. „Selge on see, et piirangute leevendamine peab toimuma aeglaselt ja kontrollitult, sest nii saame olla kindlad, et viiruse levik on meie kontrolli all. Samuti on väga oluline riikidevaheline koordinatsioon ja infovahetus,“ sõnas Ratas ning pidas oluliseks ka valmisolekut viiruse leviku tagasitulekuks.

Peaminister rääkis ka WHO peadirektorile, kuidas Eesti on kasutanud tervisekriisi ajal distantsõppe korralduseks erinevaid e-lahendusi.

WHO peadirektor andis ülevaate COVID-19 pandeemia üldisest üleilmselt olukorrast ning vaktsiini ja ravi väljatöötamise perspektiivist. Ta tõi esile ka Euroopa Komisjoni ja riikide panust 4. mail alanud doonorikonverentsiga, mille käigus on kogutud 7,4 miljardit eurot. „Üleilmsest pandeemiast ülesaamiseks on väga tähtis riikide koostöö ja solidaarsus, sest ainult koordineeritult tegutsedes saame sellest viirusest jagu,“ lasus peaminister Ratas ning avaldas WHO-le toetust pandeemiavastases võitluses üleilmsel eesliinil.

2 kommentaari
  1. Ärge raisake asjatult energiat 6 päeva ago
    Reply

    MIS VÄSITATE ENNAST ILMAAEGU SIIN KOMMENT. KIRJUTADES. NAGU EELMISED VALITSUSED JA PARTEID JA AMETNIKUD EI TEHTA MEIST VÄLJAGI.KA SELLE VALITSUSE POOLT. MILLEKS SIIS AEGA RAISATA NEILE KOMMENT. KIRJUTADES – AINUS VÕIMALUS NENDEGA MONOLOOFI PIDADA, SEDA KÜLL, AGA KUI TEINE POOL ÜLBELT SELJA PÖÖRAB?
    TEGELIKULT PEAKS IGA ASJALIKUMA KOMMENT. PEALE MÕNI OLÜMPOSE JOOKSUPOISS KA VASTAMA,,,INSTRUKTAAZILE VASTAVAALT MUIDUGI.
    SIHANDNE TUNNE OO, ET LOE SIIN PRAVDAT. EGA EI LOEGI JUBA AMMU. DIAGONAALIS VAHEST MÕNDA VAATAD.

  2. Elmer Hill 2 nädalat ago
    Reply

    Ma ei mõista, miks majandusteadlane ei saatnud seda kirja ka suurele rpeldiku sõbrale Sm.Ratasele.Siin ta on:
    „Rail Baltic on surnud vasika sissepressimine Eesti tagaaeda“
    ARVAMUS, 13.05.2020
    raudtee, elron, rong, transport, Rakvere raudtee perroon
    ©Uued Uudised
    Rail Baltic on algusest peale kahtlane projekt olnud ja Eesti pidanuks arengud suunama olemasolevatele raudteedele. Pilt on illustratiivne.
    Share Tweet
    Majandusdoktor Endel Oja kirjutab avaliku kirja Riigikogu liikmele Siim Kallasele vastusena tolle seisukohtadele Rail Balticu osas.

    „Leidsin Sinu 08. 05. 2020. a. Postimehe artiklist („Rail Balticut on vaja“) peamiselt vanad loosungid segamini lugejat eksitavate argumentidega. Seetõttu pean Sind parandama.

    Järgneb Google reklaam. Uute uudiste toimetus ei vastuta Google algoritmide poolt personaalselt teile suunatud reklaamide sisu eest. Soovitame usaldada ainult tuntud ja usaldusväärseid kaubamärke.

    Väidad, et „teatud ringkonnad“ seisavad vastu RB projektile ja arvad, et „Eestis on rühm inimesi, kes on loonud usutunnistuse, et kiirraudtee on saatanast“. Kõik arvamusküsitlused näitavad siiski, et see „rühm inimesi“ on oluliselt üle poole Eesti elanikkonnast (seda hoolimata RB massiivsest PR-kampaaniast, mis on maksma läinud sadu tuhandeid eurosid).

    Soovitan Sul lugeda 500 ühiskonna– ja kultuuritegelase, teadlase ja ettevõtja avalikku kirja Riigikogule ja Vabariigi Valitsusele (Postimees 10.01.2020.a., sellele eelnesid 200 kiri aastal 2017 ja 400 kiri aastal 2018). Kindlasti leiad allakirjutanute hulgast paljusid Sinule tuttavaid inimesi, kelle kvalifitseerimist „Putini agentideks“ Sa kindlasti ei mööna.

    Nüüd aga faktidest. RB sotsiaalset kasutegurit on selle apologeedid projekti algaastatel püüdnud ilmestada loosungiga „kiirest sõidust Berliini“. Peale seda, kui Eesti eksperdid (näit. Kalev Kukk jt.) antud unistuse veenvate arvutustega põrmustasid, võeti see loosung vaikselt päevakorrast maha ja asendati „kiire sõiduga Pärnusse ja Riiga“. Paraku on sõitjaid liiga vähe, et raudtee Riiga ennast õigustaks.

    Nüüd arvudest. Kui sõita RB-ga Tallinnast Pärnusse, siis maksimaalsel teoreetilisel joonkiirusel 240 km/t liikudes, kulub selleks 41 minutit, investeering vähemalt 1 miljard eurot ja rongid, mis ei sobi teistele Eesti raudteedele ja vajadus ehitada 11 uut jaama asulatesse, kus toimivad raudteejaamad on juba olemas (tegelikult neist kilomeetrite kaugusele metsa ja võssa, st. Tallinn-Pärnu liinile igasse asulasse tekiks 2 raudteejaama erinevate rööpmelaiustega – kilplastest oled kuulnud?).

    Lisandub RB iga-aastane hoolduskulu min. 40 MEUR aastas. RB ehituseks kulub 14…17 miljonit m3 liiva ja kruusa, mis on Eestis juba täna defitsiitsed ja mida oleks vaja olemasolevate raudteede ja teede rekonstrueerimiseks. Kui RB-t ei tule, vabaneb ka Eesti riigi omafinantseering suurusjärgus 400…800 MEUR (omafinantseering 20…40% RB maksumusest, kusjuures RB maksumus ei ole teada, aga juba ehitame…).

    Kui aga rekonstrueerida olemasolev Tallinn-Pärnu raudtee kiirusele 120 km/t, siis maksab see 82 MEUR ja jõuame Pärnusse 70 minutiga, vahe RB-ga 29 minutit. Kui rekonstrueerida olemasolev Tallinn-Pärnu raudtee kiirusele 160 km/t, siis maksab see 120 MEUR ja jõuame Pärnusse 52 minutiga, vahe RB-ga 11 minutit.

    Olemasoleva Tallinn-Pärnu raudteetrassi pikkus on 139 km ja RB pikkus Tallinnast Pärnusse 163 km, seega on olemasolev trass otsem. AS Edelaraudteelt tänase Tallinn-Pärnu raudtee ostmise hind riigile oleks võrreldes RB kuludega marginaalne.

    RB äriplaanis on tasuvuse põhialuseks kaupade vedu “Euroopasse”. Kaubarongid ei liigu kiirusega 120 km/t, nagu kirjutad, vaid oluliselt alla 100 km/t. Sinule kui endisele transpordivolinikule teadmiseks – kaubarongide liikumiskiirust ei arvestata mitte km/t, vaid km/päevas.

    Arvutused näitavad, et ajavõit kaubarongil kasutades RB-t Muugalt Poola piirini on 6 tundi RB kasuks võrreldes olemasoleva raudtee kasutamisega, mis ei õigusta 6 miljardi euro investeerimist paralleelselt maanteega, mereteega ja olemasoleva raudteega.

    Põhiküsimus on siin, et kaupu RB-le kusagilt ei paista. Näiteks soomlased on Põhja-Jäämere sadama ideest loobunud ja rekonstrueerivad hoolega oma 1520 mm raudteid hoopiski ida suunal. Venemaalt ja läbi Venemaa RB-le kaupu tulema ei hakka, neil on otsemad ja odavamad raudteed läänepiirini olemas.

    Et RB suudaks Euroopa suunal konkureerida autotranspordiga, on udujutt, kuna hinnavahe on autovedude kasuks üle kahe korra. Seetõttu ei ole RB autovedajatele konkurent. Seega – ülikallis taristu, milliseks RB objektiivsete analüüside alusel kujuneb, Eestit Euroopale lähemale ei vii.

    Sa ei usu, et RB poolitab Eesti. Vaata kaarti – kui ehitame RB nagu planeeritud – Via Baltica ja olemasoleva Tallinn-Pärnu raudtee kõrvale, tekib maastikule kolmas paralleelne tõkend, millelt puuduvad mahapöörded ja mis on täies ulatuses ümbritsetud kahepoolse taraga.

    Ja lõpuks – kui täna peatame RB, siis midagi tagasi maksta ei tule, soovitan Sul tutvuda Riigikontrolli poolt 2017.a. tellitud vastavasisulise juriidilise analüüsiga. Küll aga tuleb raha tagasi maksta juhul, kui seda on kasutatud väärandmetele tuginedes.

    Nimelt haigutab RB tasuvusanalüüsis 4 miljardi euro suurune“auk“, mille leidsid Tartu teadlased koos liikuvusanalüütikutega juba 2018.a. (tõestusmaterjal pikkusega 82 lk, võin Sulle korraldada autorite autogrammidega eksemplari). Selle „augu“ olemasolu tulemusena ei vasta RB tasuvusanalüüsi alusel raha küsimine EL rahastamistingimustele.

    Tänaseni ei ole keegi seda „auku“ vaidlustanud, kuid raha küsimine RB-le Eesti riigieelarvest ja EL-lt käib edasi. Tegelikult ei tohiks Eesti riik ega EL antud tingimustel sellesse projekti sentigi investeerida.

    On tuntud tõde, et suurema kahju ärahoidmiseks on põhjendatud väiksema kahjuga leppimine. See tähendab, et kui ka senised kulutused RB-le „korstnasse kirjutada“, on eesti rahvas sellest ikkagi võitnud. On riigimehelik, et rahandusminister ja siseminister, olles tavakodanikust paremini informeeritud, on selle projekti jätkusuutlikkuse kahtluse alla pannud.

    Sinule, Siim, soovin tervist koos ettepanekuga lõpeta surnud vasika sissepressimine Eesti rahva tagaaeda. See rong on läinud ilma, et oleks saabunudki.“

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.