TALLINN, 10. mai, BNS – Majandus- ja taristuminister Kadri Simsoni sõnul eelistatakse jätkuvalt sünkroniseermise läbiviimist kahe LitPoli ühendusega, kuna see on lisaks energiajulgeolekule ka kulusid silmas pidades kõige mõistlikum variant.
Valitsuskabinet arutas neljapäevasel istungil desünkroniseerimist. Simsoni sõnul on praeguseks jõutud sellisesse seisu, kus kolm Balti riiki on läbi viinud uuringu ning saanud esialgsed tulemused, mille baasilt riigid proovivad leida ühist seisukohta.
Simsoni sõnul on praegu eelistatuim variant sünkroniseerida Balti elektrivõrk Euroopa omaga kahe vahelduvvoolu liini kaudu, sest see on hinda ja püsikulusid silmas pidades Eestile, Lätile ja Leedule kõige mõistlikum. “Ees on ootamas poliitiliste tegevuste faas, plaan on juunis jõuda poliitilisele seisukohale,” lisas Simson.
Praegu viiakse läbi veel ühte uuringut ühiselt kolme Balti riigi ja Poolaga. Simsoni sõnul soovivad Eesti ja teised Balti riigid, et projekt liiguks edasi praegusest tempokalt ning sünkroniseerimine võiks aset leida aastal 2025.
Minister lisas ka, et erinevate uuringute ja sünkroniseerimise võimaluste kulud on varieeruvalt kolmele Balti riigile pool miljardit kuni miljard eurot. Simsoni sõnul on riigid saanud ka Euroopa Komisjonilt kinnituse, et Komisjon näeb Balti elektrisüsteemi Euroopa sagedusalasse lülitumist üheks energiajulgeoleku prioriteediks.
Baltimaade peaministrid on lubanud tänavu juunis sõlmida sünkroniseerimise osas lõpliku leppe. Leppe saavutamiseks valmivad kaks uuringut, mis peaks välja selgitama, kas sünkroniseerimist on kõige mõttekam läbi viia ühe või kahe LitPoli elektriühendusega, või ühe LitPoli ühenduse ning mereühendusega Leedu ja Poola vahel.
Baltimaid ühendab Poolaga LitPol Link, Rootsiga NordBalt ja Soomega Estlink, ent ajaloolistel põhjustel töötab Balti riikide elektrivõrk ikka veel sünkroonselt Venemaa ja Valgevene ühendelektrisüsteemiga BRELL.
Baltimaad pidid allkirjastama ühiste kavatsuste memorandumi mullu juunis, kuid ei teinud seda, sest ei suudetud kokku leppida, kuidas sünkroniseerimine peaks toimuma. Seejuures leidsid Leedu ja Poola, et sünkroniseerimiseks piisab ühest LitPol elektriühendusest, samas kui Eesti ja Läti nõudsid julgeoleku kaalutlustel ka teise ühenduse rajamist