Arvamusi Arnold Rüütlist: Tõeline rahva president ja sildade rajaja

Foto: Presidendi kantselei arhiiv

10. mail tähistab 90. sünnipäeva president Arnold Rüütel. Usutledes erinevaid inimesi, sai üha selgemaks, et Arnold Rüütlit võib nimetada rahva, eriti aga maarahva presidendiks. Oma arvamusi Arnold Rüütlist jagasid Kesknädalaga Jaan Koll, Mai Treial, Villu Reiljan ja Peeter Ernits.

Kunagine „Kevade“ kolhoosi esimees, Oskar Lutsu huumoripreemia ellukutsuja ning praegune taluperemees Jaan Koll. Mis teile seoses Arnold Rüütliga ennekõike meenub?

Kui ehitasime Palamusele kauplus-sööklat, külastas valmivat toitlustusasutust ka Arnold Rüütel. Ta huvitus, kuidas tööd edenevad, ning küsis, mis mured majandijuhil on. Rääkisin, et majandis läheb kõik hästi, kuid kauplus-sööklasse tehtud baari oleks vaja kohviautomaati, mis toona oli väga defitsiitne asi. Tahtsime, et maainimesed saaks kohvi juua ja vabal ajal ka väikese pitsi kangemat võtta. Rüütel lubas kaasa aidata, et meile eraldataks kohviautomaat, ja ütles, kuhu ametiasutusse Tallinnas tuleb minna. Saatsin varustaja järgmisel nädalal Tallinna. Algul ta sai noomida ja häbistada. Öeldi: te tulete maalt, aga kohviautomaate ei jätku linnaski! Kui varustaja ütles, et see on Arnold Rüütli korraldus, jäid ametnikud vait – ja laost eraldati Palamusele kohviautomaat. Olen hiljemgi Rüütliga kätelnud. Ma austan teda. Rüütel on ju selline mees, kes maaelust aru saab.

Kauaaegne Riigikogu liige ja praegune Jõgeva vallavolikogu esimene aseesimees Mai Treial, mida on Arnold Rüütel teie arvates andnud Eesti poliitilisele kultuurile?

President Rüütlit võib julgelt nimetada „sildade rajajaks“. Ta on osanud julgelt oma seisukohtadele toetudes ning eneseväärikust säilitades olla, kui vaja, lepitaja ja tasakaalukalt kannatlik. Tänu Rüütli meelekindlusele saavutas meie väike rahvas iseseisvuse taastamise ilma ühegi püssipauguta. Vabariigi Presidendina määrasid tema ettenägelikkus ja autoriteet suuresti rahva „jah“-sõna Euroopa Liidule. Kindlasti on Arnold Rüütel olnud teenäitajaks, et poliitikas on oluline ära kuulata kõiki osapooli, et meie elu edasiviivaks jõuks on kestlik ja õiglane sotsiaalmajandus.

Mis meenub koostööst Rüütliga, kui tema juhtis Eesti Maarahva Erakonda ning teie Eesti Pensionäride ja Perede Liitu?
Meenuvad 1995. aasta Riigikogu valimised, kui Koonderakond ja Maarahva Ühendus kogus Riigikogus 41 kohta. Mulle, kui poliitikas õpipoisirollis olejale, oli ta suureks eeskujuks, ning juba siis arvasin, et temast peaks saama Eestile hea president. Aga enne veel, kui temast saigi president, ühinesid Eesti Pensionäride ja Perede Liit ning Maaliit üheks poliitiliseks jõuks koos Maarahva Erakonnaga, kelle juhiks oli Arnold Rüütel. Neid erakondi ühendas lähedane maailmavaade, soov teostada tasakaalustavat poliitikat, et arvestataks maainimestega ja koheldaks väärikalt neid, kes oma elutöö on teinud, loodaks ühiskond, mis kindlustab tee meie tulevastele põlvedele.

Eestimaa Rahvaliidu looja ja juht, keskkonnaminister aastail 1995-1999 ja 2003-2006 Villu Reiljan, meenutage, kuidas Arnold Rüütel on võidelnud oma ideede eest?

Minu kokkupuuted Arnold Rüütliga muutusid regulaarseks, kui ta hakkas looma Eesti Maarahva Erakonda. Poliitikuna on Rüütel olnud rahumeelne, sihikindel ja usalduslik inimene, kes oskab teisi kuulata, erinevaid seisukohti arvestada. Ta pole kiirustaja ega tormaja. Ausa võitlejana on ta pidanud taluma ka mitmeid kokkupõrkeid.

Kas Arnold Rüütli valimine presidendiks 2001. aastal oli omaette ime või asjade loogiline käik?
See oli ikka väike ime. Ajakirjandus oli juba kindel, et presidendiks valitakse Toomas Savi. Nad ei teadnud aga, mis toimub tegelikult, mida arvatakse omavalitsustes. Kaotajad said tol momendil ränga üllatuse osaliseks. Arnold Rüütel sai viis aastat olla väärikas president. Ta oli ikka rahvapresident.

Millest räägite, kui Rüütliga praegu kohtute või telefonis vestlete?
Eks me ikka räägime Eesti asjast. Hiljuti istutasime Jõgeva vallas Kassinurme lähedal koos tammesid. Idee algatas koduloolane Hillar Kaeval. Tammik on vaimu ja ideega tehtud asi, mis jääb tulevastele põlvedele.

Teenekas ajakirjanik, Riigikogu liige Peeter Ernits, kes te olete kirjutanud Arnold Rüütlist raamatu „Viimane Rüütel“. Mis oli selles tööprotsessis erilist?
Ma tunnen Arnold Rüütlit väga pikka aega. Oleme koos temaga esinenud isegi ühes näitemängus. Mina kehastasin Jaan Poskat ja Rüütel iseennast. Mingil hetkel ütles ta, et peaks hakkama midagi kirja panema. Vestlused temaga toimusid mitmete aastate vältel, tundide kaupa ja sageli ka öösel vastu hommikut. See pole selline elulooraamat, mille valmimiseks vesteldakse kangelasega ühel või paaril päeval. Raamatu lähtematerjali on sadade tundide pikkuselt. Raamatus ei räägi mitte Rüütel ise, vaid inimesed, kes on elu erinevatel perioodidel tema kõrval olnud. Nn musta materjali oli metsikult ja raamatusse mahtus vaid väga väike osa sellest. Tegelik raamat Rüütli elust on veel kirjutamata. Leppisime temaga kokku, et on teemasid, millest praegu pole veel õige aeg rääkida.

Küllap paljud teavad ja tunnustavad Arnold Rüütli teeneid Eesti riigi taasloomisel ja Eesti Vabariigi presidendina. Aga milles seisneb tema suurus põllumehena ja põllumajandusteadlasena?

Kui Rüütlist sai Tartu näidissovhoosi direktor, valitses majandis korralagedus. Rüütel hakkas korda looma, laskis lammutada lagunenud hooned jne. Ta pidas oluliseks, et kõik vaod oleksid sirged, pani rõhku maastikukujundusele. Arnold Rüütlis on mitu inimest. Üks ja oluline nendest on teadlane, väga süsteemne teadlane. Kui ta töötas Tartu näidissovhoosi direktorina ja hiljem Eesti Põllumajanduse Akadeemias, siis rakendas ta toonaseid kõige moodsamaid tehnoloogiaid. Näiteks EPA Eerika õppemajandi lauta külastasid Moskva Kosmose Instituudi teadlased – lehmade tootlikkuse hindamisel rakendati samu meetodeid, mida kosmonautide tervise hindamisel.

Rüütli presidendiaastatel astus Eesti Euroopa Liitu…

Eesti saamisel Euroopa Liidu liikmeks on Arnold Rüütlil olnud väga suur roll. Toona kahtlesid paljud: miks EL-i minna? Arutati sellises kontekstis: ühest liidust tuleme, teise läheme… Rüütel hakkas aga inimesi veenma, tegi seda paljudes maapiirkondades. Ilma Arnold Rüütlita poleks me vähemalt tol ajal Euroopa Liitu astunud.

Usutles JAAN LUKAS

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.