Tänaseks on selgelt teada, et järgmisel eelarveperioodil väheneb Brüsseli toetus Eestile 40 protsenti. Sellel on erinevaid põhjusi. Suurbritannia lahkub. Järelikult jääb üks doonorriik vähemaks. EL-i järgmine pikaajaline eelarve on esimene, mida koostades on senise 28 liikmesriigi asemel arvestatud 27-ga. Eestlasest digivolinik Andrus Ansip sõnas, et Eesti kasu ühtekuuluvusvahenditest väheneb kolmandiku võrra. Liikmesriike, sealhulgas ka Eestit, puudutavad summad selguvad täpselt alles 29. mail.
Kui uskuda Riigikantselei euroasjade direktori Klen Jääratsi sõnu, võiks EL ametlikele valemitele tuginedes vähendada Eestile eraldatavaid summasid ka 45 protsendi võrra.
Euroopa Komisjon plaanib 2021. kuni 2027. aasta eelarve kuludeks 1,13 triljonit eurot, mis on 11 protsenti 27 liikmesriigi sisemajanduse kogutoodangust ning makseid tehakse 1,1 triljoni euro väärtuses (1,08 protsenti SKT-st). Mõlemad arvud on toodud 2018. aasta hindades.
Eesti põllumajanduse otsetoetuste tase jääb järgmisel eelarveperioodil tunduvalt alla EL-i keskmise, kui me ei suuda eelseisvatel läbirääkimistel saavutada olulist läbimurret, teatas Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda oma pressiteates.
2020. aastal on prognoosi kohaselt EL-i keskmine otsetoetuste tase hektari kohta 242 eurot, Eestis aga vaid 177 eurot. Osades riikides ulatuvad otsetoetused aga ka rohkem kui 400 euroni.
Eesti valitsusel, Euroopa Parlamendi liikmetel ja põllumajanduse esindusorganisatsioonidel seisab ees suur töö, et lõplik kokkulepe tuleks Euroopa Komisjoni pakutust oluliselt parem.
15. märtsil kirjutasid Budapestis ühisdeklaratsioonile alla kaheksa riigi – Eesti, Läti, Poola, Slovakkia, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria ja Horvaatia – konservatismi esindajad. „Deklaratsiooniga tahame ühiselt juhtida tähelepanu sellele, et Euroopa Liit tegeleb küll igapäevaselt rändekriisiga, kuid tähelepanuta on jäänud emigratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa riikidest ning tööjõu väljavool meie regioonist,“ ütles üks allakirjutanuid, EKRE poliitik Jaak Madison.
Kui EL, nagu kavandatud, suurendab järgnevalt kulutusi ühisele piirile ning teadusele ja haridusele, siis on prioriteedid Kesknädala hinnangul paigas. Eesti saab hakkama ka uuel eelarveperioodil. Samas tuleb ka EKRE viidatud kitsaskohtadesse tõsiselt suhtuda.
Kesknädal