Eesti julgeolek algab Valga emast

MÄRT SULTS

Tänavune kevad algas halbade uudistega Põlva- ja Valgamaalt – kohalikud haiglad teatasid sünnitusosakondade sulgemisest. Eesti emades peituv elujõud sellise otsusega ei leppinud. Valgamaalased kogusid lühikese ajaga sünnitusosakonna sulgemise vastu 2700 allkirja.

Allkirjakogumise eestvedajaks sai Valga haiglas kolm last ilmale toonud Anastasya Kikkas, kes toimetas kogutud allkirjad Riigikogu esimehe Eiki Nestori kätte. Valga vallas vallasekretäri ülesannetes töötav jurist Kikkas on veendunud, et kodulähedane arstiabi peab säilima. Arengukava kohaselt tuleb Valga sünnitusosakond hoida töös 2020. aastani, olenemata sünnituste arvust. Valgamaalaste mure on tänaseks jõudnud Riigikokku, kus sotsiaalkomisjoni avalikul istungil arutati kohalike sünnitusosakondade saatust. Sellele eelnes Valga haigla sünnitus-günekoloogia osakonna arstide pöördumine Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimehe Helmen Küti poole.

Haigekassa ei ole regionaalpoliitika elluviija
Pöördumisele alla kirjutanud arstid leiavad, et sünnituste arv ei ole pädevuse näitajaks. Seda aga on sünnitusosakonnas töötavate arstide ja ämmaemandate aastatega kogutud praktilised oskused ning teadmised, et toime tulla ja lahendada ka väga raskeid ja kiiret sekkumist vajavaid olukordi. Eesti Naistearstide Seltsil ja Eesti Perinatoloogia Seltsil ei ole siiani Valga sünnitusosakonna suhtes olnud mingeid pretensioone. Samuti näitavad Valga sünnitusosakonna indikaatorid osakonnas töötavate arstide ja ämmaemandate tasemel pädevust ning professionaalsust.

“Meie haiglas töötavad naistearstid ja ämmaemandad roteeruvad ja töötavad ka Tartu Ülikooli Kliinikumis ning teistes üldhaiglates,” kirjutavad arstid sotsiaalkomisjoni esimehele. Samuti vastab ka aparatuur nõutud tasemele. Miks siis ikkagi arengukava eirates tahetakse sünnitusosakond sulgeda? Vaatamata sellele, et vallavanem, haiglanõukogu kolm vallapoolset liiget ja volikogu liikmed on sünnitusosakonna jätkamise poolt. Haigekassa ei ole regionaalpoliitika elluviija ja sünnitusosakondade rahastus ei ole siiani olnud probleemiks. Võib-olla seisab sulgemise soovi taga Tartu Ülikooli Kliinikumi nõukogu esimees Urmas Klaas, kelle alluvuses kliinikumi juhatuse liikmena töötab Valga ja Põlva haigla nõukogu esimees Mart Einasto?

Jüri Ratase õiged seisukohad
Klaas on reformierakondlane, ning see erakond on rahast alati rohkem hoolinud kui inimesest. Kuigi reformierakondlased on oma sõnavõttudes rõhutanud Eesti julgeoleku tähtsust, siis jääb neile ilmselt arusaamatuks, et elu hääbumine meie piirialadel on julgeolekuoht. Hästi toimiv piirilinn oma riigist lugu pidavate kodanikega hoiab Eesti iseseisvust rohkem, kui kalli raha eest soetatud kahuritorud. Nii algabki Eesti julgeolek pealkirjas välja toodud Valga emast.

Tartusse sünnitama minemisel on Valga patrioodi Kikkase sõnul hulganisti kitsaskohti ning seepärast võiks sünnitusosakond lahti jääda sünnitajate arvust sõltumatult. „Ma tean selliseid peresid, kellel on auto, aga kuidas see rase sõidab valudes tund aega. Teine olukord on see, kus autot tõesti ei pruugi olla, auto võib olla katki. Et miks me oleme sõltuvuses sellest autost? Kiirabitransport, nagu me kuulsime, ei ole raseda transportimiseks. Kui ta ka sinna jõuab, siis tagasisaamisele peab ikka mõtlema; see tähendaks tõesti lisakulusid inimestele, kes ei ela Tartus,“ selgitas Kikkas „Aktuaalsele Kaamerale“.

Valgalaste hääl on pealinnas kõlama jäänud. Tahan tänada peaminister Jüri Ratast, kelle hinnangul on Põlva ja Valga haigla sünnitusosakonna ootamatu sulgemine erakorraline olukord, mille muutmiseks oleks võimalik raha eraldada valitsuse reservist. “Peaminister võttis need arutelud kokku tõdemusega, et lähtuda tuleb patsientide, lähtuda tuleb ema ja lapse turvalisusest, ja kui see turvalisus takerdub raha taha, siis valitsus on valmis erakorralises situatsioonis, nagu praegusel hetkel nad lugesid seda olevat, reservfondist raha eraldama,“ pidi tõdema Põlva ja Valga haigla nõukogu esimees Mart Einasto.

Vaja muuta seadust
Selleks, et väikestel haiglatel oleks Eestis võimalik eksisteerida, on vaja muuta seadust ja rakendada patsientide vaba liikumist, nii nagu see on olemas Euroopas. Riigikogu on heaks kiitnud Euroopa Liidu direktiivi patsiendi õiguse kohta saada tervishoiuteenust kõigis EL riikides ja saada tasutud hinnast tagasi haigekassa hinnakirja järgne hind. Kõigil Eesti inimestel on nüüd õigus pöörduda arstiabi saamiseks kas Soome, Lätti või kaugemalegi, aga mitte mingil juhul Eesti teise haiglasse. Patsient peab ise otsustama, kuhu minna sünnitama või ravile. Siis ei tekki sellist olukorda, et riik paneb Valgas sünnitusmaja kinni, kui inimesed soovivad seal sünnitada. Siis tekib konkurents.

Täna peavad nõukogud nüüd tegema otsuse, kas ja kui palju valitsuselt raha küsida. Kui Valga valla elanikud, vallavalitsus, vallavolikogu ja haigla juhatus ühte hoiavad, on kõik võimalik: saavutada püstitatud eesmärk, et Valga haigla sünnitusosakonda ei suletaks.

MÄRT SULTS,
Riigikogu liige, Keskerakonna fraktsioon

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.