AIVAR JARNE
Eelmise nädala reedel, 18. mail kogunes Tartu südalinna uude keskusesse Kvartal arvukalt inimesi, keda huvitasid hariduselu küsimused. Keskerakonna korraldatud haridusteemalisele rahvakohtumisele tuldi isegi teistest erakondadest.
Arutelu juhtinud Riigikogu kultuurikomisjoni ja Tartu linnavolikogu esimees Aadu Must juhatas ligikaudu 80 kohaletulnud huvilist seitsmesse erinevasse laudkonda, milles arutati nii alushariduse, kutsehariduse, huvihariduse kui ka erihariduse ja võõrkeelse õppe üle. Lisaks olid veel laudkonnad nimega „Terves kehas terve vaim“ ja „Suur-Tartu koolivõrk“. See viimane koguski kõige kirjuma seltskonna, mille eesotsas olid Tartu haridusala abilinnapea Madis Lepajõe ning lisaks veel ka endisest riigikogulasest koolijuht Helmer Jõgi ning sotsiaaldemokraadina parlamendis olev õpetaja Toomas Jürgenstein.
Koolijuhte oli kohal veelgi. Nii arutas koos Europarlamendi liikme Yana Toomi ning Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni juhi Toomas Vitsutiga võõrkeelse hariduse üle ka Tartu Miina Härma Gümnaasiumi direktriss Ene Tannberg. Võrumaa Kutsehariduskeskuse direktor Tanel Linnus vedas kutsehariduse alast diskussiooni. Haridus- ja teadusminister Mailis Reps oli kohale kutsunud oma inimesi ministeeriumist, et arutelude käigus välja käidud ideed ja ettepanekud jõuaksid otse kompetentsete ametnike kõrvu.
Ettepanekud riigile
Reps innustaski oma sõnavõtus laudkondi rääkima hariduselu erinevatest tahkudest – alates sellest, mis hetkel riik peaks lapsed kas lasteaiast või mujalt varakult üles otsima, et hakata neile moodsat haridust pakkuma. Kuni selleni, kellele peaksid gümnaasiumid ja kutsekeskused kuuluma ning kes peaks antava hariduse eest vastutama.
Kui laudkonnad olid oma mõttetööga valmis, kutsus Aadu Must igast lauast esindaja poodiumile, et arutluse tulemusi tutvustada. Lisaülesandena said nad kohustuse esitada üks-kaks ettepanekut ka Toompeale – Riigikogule ja valitsusele, et neid kohe kiiremas korras arutama hakata ning seejärel vajadusel seadusemuudatus vormistada.
Riigikogu liikmest koolijuhi Märt Sultsi juhitud alushariduse laudkond oli valmis korrastama õppekavasid ning ümber tegema eksamite süsteemi. Võõrkeelse hariduse laudkond soovis korrastada keelte õpetamise olukorda nii gümnaasiumides kui ka kõrgkoolides, rakendades seejuures rahvusvahelisi õppekavasid. Kutsehariduses oleks koolide rahastamise mudelid vaja siduda ettevõtetega lepinguliselt ning muuta erialad ning nende õpetamine konkurentsivõimelisemaks.
Jalgsi kooli
Et igal koolilapsel oleks üks tasuta huviringis käimise võimalus – koorus ettepanekuna välja huvihariduse laudkonnas. Lisaks tuleks toetada töökaid ja andekaid noori muusikuid, kes on silma paistnud konkurssidel auhindade võitmisega. On ju muusikainstrumendid praegusel ajal väga kallid.
Kooliskäimise kõrval ka laste tervisele mõelnud laudkond pakkus muude ideede seas välja, et tuleks lõpetada laste autoga kooli vedamine ning teha koolikotid kergemaks, siis poleks kellelegi liiast päevas pool tundi kooli jalutada. Erivajadustega laste õpetamisel aga peaks esikohal olema jõukohane korrigeeriv õpe, ilma milleta pole kaasav haridus võimalik.
Ning kuna arutelu toimus Emajõe-äärses hariduspealinnas, siis arutati ka selle üle, kas linna koolivõrk peaks olema avatud kogu Suur-Tartule. Riigil peaks uutele suurematele koolipiirkondadele olema toetusmeetmed, et omavalitsused teeksid rohkem koostööd.
Madis Lepajõe nentis kohtumist kokku võttes, et see oli väga sisutihe – sai nii oma mõtetele kinnitust kui ka tekkis uusi mõtteid. „Sain aru, et suurema koolipiirkonna tegemiseks tuleb veel veenmistööd teha. Riiklikult võiks hariduse vallas toetada neid omavalitsusi, kes teevad koostööd. See lihtsustaks nii laste kooliskäimist kui ka vanemate otsustusi laste kooli valikul.“
AIVAR JARNE