Ajaloopäev Vigalas

Paikkondlik kultuurilugu võib olla üllatavalt omapalgeline. 20. mail tähistati tänu tublidele elanikele Raplamaal Vigalas kihelkondliku memoriaali – kirikutorn-mälestussamba – rajamise 85. aastapäeva ja taasavamise-taastamise 30. aastapäeva.

30. juulil 1933 avati pidulikult kirikutorn-mälestussammas, mis pühendati neile Vigala meestele, kes hukkusid 1905. aasta talurahvarahutustes, Esimeses maailmasõjas ja Vabadussõjas. See on näide arhitekt Alar Kotli, arhitekt Karl Lüüsi ja kunstnik Richard Hammer-Vasardi loomingust. Skulptuurid “Sõdur” ja “Talumees” torni külgedel on tehtud kunstniku enda leiutatud kivitöötlemismasinaga.

14 isamaalist ühendust marssisid nüüd pidulikult oma lippudega kirikusse mälestusteenistusele. Orelipuldis oli Andres Uibo, trompetil mängis Priit Aimla, esines sopran Jaanika Kuusik, laulsid koguduse naisansambel ja rahvamaja naiskoor.

Piiskop Joel Luhamets õnnistas Vabadussõja torn-mälestussamba uue 10-meetrise lipu. Meenutati Eesti vabaduse eest langenuid ja süüdati mälestusküünlad. Pärast jumalateenistust heisati lipp hümni saatel kiriku torni. Memoriaalijalamile asetati kaks pärga: üks kohaliku kihelkonna rahvalt, teine Kaitseliidult.

Järgnes tamme istutamine kiriku lõunaküljele jõe kaldale märkimaks Eesti Vabariigi astumist järgmisse aastasajasse. Puu panid kasvama tänavu märtsis sündinud Juuli Jeeseri ja Caspar Plamuse vanemad. Tamme juures kõneles Märjamaa vallavanem Villu Karu.

Kirikus oli avatud Priit Määltsemehe fotonäitus „Pildikesi Vigalast“. Järgnes ajalookonverents, kus Siim Õismaa kõneles teemal „Vabadussõda ja Vigala“, Martin Andreller tutvustas Vigala kirikutorn-mälestussammast ja Jaak Sarap rääkis selle taastamisest.

Konverentsi lõpul esitas päevakohaseid mõtteid ajaloolane filosoofiadoktor Aldo Kals, kes tervitas konverentsi Tartu Rahu Põlistamise Seltsi ja Pärnu-Jaagupi muinsuskaitseühingu poolt. Kalsi sõnul vallandus 30 aastat tagasi Vigala kiriku juurest ühiskonnatorm, mis pühkis kolme aasta pärast Eesti rahvalt ahelad. 1988. a. mais üllatas Vigala kogu Eestit, olles esimesena Eestis taastanud oma Vabadussõja monumendi. Ennistamise algatajaiks olid Lembit Kuuben ja praegu külavanemana tegutsev Reemet Kasekamp, keda kui algatajaid-tõrvikukandjaid ühiselt tänati ja kelle kohta öeldakse: nemad teevadki Vigalast Vigala.

Ajaloopäeva aitasid korraldada Kaitseliidu Rapla malev, Eesti Vabadusvõitlejate Liit, Eesti Endiste Metsavendade Liit, Eesti Eruohvitseride Kogu, Eesti Vabadusvõitluse ja Vastupanuliikumise Mälestusliit, EELK Vigala kogudus ja Märjamaa vald. Lahkudes võisime tänada suurepäraselt korraldatud päeva eest ning kõnelda heast kodutundest kohalikus kultuuriloos.

Jaan Viska, Märjamaa vald