Valitsuse liikluskomisjon tõdes, et õnnetuste hulka maanteedel aitavad vähendada ka investeeringud teedesse.
Maanteeameti peadirektor Priit Sauk tõi välja, et sel aastal teeb Maanteeamet ehitus- ja remonditöid üle 2000 kilomeetri ulatuses. Kui eelmisel aastal ehitati uusi teid 7, siis tänavu 14 kilomeetri ulatuses. Jätkuvad ka tööd Maanteeameti läbi aegade suurimate objektidega – Kose-Ardu maksumusega 44 miljonit eurot ja Ardu-Võõbu maksumusega 33 miljonit eurot.
Pindamistöid tuleb tänavu ligi 1222 ning taastusremonti 224 kilomeetri ulatuses. Lisaks on plaan likvideerida 54 liiklusohtlikku kohta ja remontida 20 silda. Samuti seisab ees ligi 80 kilomeetrit katete ehitust kruusateedele ning 286 kilomeetrit olemasolevate kruusateede säilitusremonti. Teedevõrgu arendamise investeeringuid on tänavu kokku 184,8 miljoni euro eest.
Lisaks sai liikluskomisjon ülevaate liiklusohutuse olukorrast. Selle aasta esimese viie kuu jooksul kasvas inimkannatanuga liiklusõnnetuste arv 8 protsenti, vigastatute arv kasvas 10 ja hukkunute arv 45 protsenti. Viie kuu jooksul toimus kokku 520 liiklusõnnetust (2017. aastal 482), neis sai vigastada 651 (2017. aastal 590) ja hukkus 29 (2017. aastal 20).
Liikluskomisjoni juhi majandus- ja taristuminister Kadri Simsoni sõnul algab liiklusohutus igast inimesest endast. „Meie teed muutuvad aasta-aastalt paremaks, sõidukid turvalisemaks, aga ainult sellele lootma jääda ei saa. Mul on suur palve enne algavaid pühi – me kõik võiks korraks mõelda nii enda kui teiste ohutusele ning käituda liikluses viisakalt ja turvaliselt. Silm tasub peal hoida ka enda sõpradel,“ lausus minister.
Liikluskomisjoni ülesanne on rahvuslikust liiklusohutusprogrammist tulenevate tegevuste koordineerimine, valitsuse nõustamine liiklusohutusega seonduvate küsimuste lahendamisel, liiklusohutusalaste strateegiliste eesmärkide ja prioriteetide seadmine ning ettepanekute tegemine valitsusele liiklusohutusega seonduvate probleemide lahendamiseks.
MKM/Kesknädal
on suur vale. Mida parem on tee, seda kiiremini kihutatakse. Mida kiiremini kihutatakse, seda kergemini annab kuskilt järele tehnika või mõistus. Ja tulemuseks ongi laibad ja sandid.
Järelikult saab lahendiks olla vaid kiiruse piiramine. Kehtestage katseliselt kuuks ajaks väikesõidukitele ja veokitele piirkiiruseks 60km/t ja võrrelge paljud seda järgivad hukkuvad või sõidavad teisi vigaseks. pean silmas mitte jotasid, sest need on suutelised laipu sünnitama iga kiirusega. Kiirusepiirang ei käi ühisveokite kohta, ka peab neile teed anda iga aeglasem erasõiduk. Siis te näete, kes või mis on tegelikult meie laibatoodangus süüdi.