„Eesti riik on digitaalsete teenuste poolest maailmas esirinnas. Väga mitmed sammud, mida teised alles planeerivad, on meil elanikkonna digioskuste arendamiseks juba tehtud. Digitaalne kirjasoskus on loomulik osa kirjaoskusest tervikuna,“ ütles haridus- teadusminister Mailis Reps oma sõnavõtus.
“Digitaalne uuenemine on jõudnud haridusse, mis tähendab, et nii õpetamise viis kui ka teemad vajavad muutusi. Näiteks on internetist kättesaadav igasugune info, seega on tähtis üle vaadata näiteks koolis õpetatavate faktiteadmiste hulk ning pöörata rohkem tähelepanu õpilaste oskustele infot leida, seda kriitiliselt hinnata ning õigesti kasutada,” lisas Reps. Ta kinnitas aga, et hariduse digitaliseerimisest või õpetaja asendamisest tehnoloogiaga rääkida kindlasti ei tohi.
OECD hariduse ja oskuste direktor Andreas Schleicher tõstis oma ettekandes esile Eesti ja Soome õpilaste hea oskuste taseme võrreldes õppimisele kuluva ajaga. Ta kinnitas, et head õpitulemused ei sõltu ilmtingimata õppimisele kuluvast ajast, vaid sellest, et kuidas, mida ja kui mõtestatult õppida.
Kohtumisel kinnitati OECD uuringute põhjal teravalt, et digioskuste lõhe toob kaasa ebavõrdsuse suurenemise maailmas. See tähendab, et paremate oskustega inimesed õpivad veelgi enam ja omandavad veelgi paremaid oskusi ning vähesemate oskustega inimesed jäävad üha rohkem maha. Märkimisväärne on juba praegune erinevus palgatasemes – kõrge ja madala digioskuste tasemega töötajate palkade vahe on lausa 40 protsenti.
Digitaliseerimisest tulenevat töökohtade kaotamist ei peaks siiski nägema vaid kui riski, aga ka kui võimalust. Uute tulusamate töökohtade jaoks on meil vaja avaliku ja erasektori koostöös luua inimestele mitmekesiseid õppimisvõimalusi nii sisu kui vormi poolest. Loovus, uudishimu ja kiire kohanemisvõime on need inimlikud oskused ning omadused, mida tehisintellekt asendada ei saa.
Reps tõi esile ka Eesti lasteaedade tulevikku vaatava töö, mille üle võib uhkust tunda. „Igas riigis kasutatakse juba praegu infotehnoloogiat, nüüd peaksime aga rohkem mõtlema sellele, kui palju me vajame neid, kes meie tulevikku IT kaudu kujundama hakkavad. Eestil on hea kogemus IT-ekspertide juurdekasvuks täiskasvanute täiendusõppes. Veelgi mõjusamaks hindame IT-oskuste õppimise varast algus ehk robootika integreerimist õppetegevusse juba lasteaias.“
Portos täna õhtuni kestva kohtumise eesmärk on vahetada kogemusi ning kutsuda ministreid üles leidma lahendusi selles, mida aina enam digitaliseeruv ühiskond inimeste oskuste arendamise vajadusega kaasa toob.
Tulevikuoskuste tippkohtumine toimub teist korda. Selle aasta kohtumist juhtisid OECD peasekretär Jose Angel Gurría ja Portugali haridusminister Tiago Brandão Rodrigues.
Kus ja kuidas õpetatakse EETIKAT, milline Alusõpetus on lapsele või noorele selles osas teenäitajaks ???
Või täiskasvanule.
Ümberringi toimub nagu Nukitsas – löö ja raiu-löö ja haara. Ja tugevam võidab nagunii. Miks ma pean olema Hea kui mul on jõudu olla Halb ja Edukas ? Kas p. Reps oleks nii kena ja vastaks neile küsimustele, kas ja mida ta lastele õpetab-põhjendab.
Usundid on vananenud, vähemalt luterlus omas kõrgis eemalseisvuses, igaüks otsib pudemeid teistest uskudest, kui otsib. Jube kui satanismist mis levib ,et ragiseb.
Siis mida antakse vaimseks skeletiks, hingelise arengu alusastmeks seal OECD-s või meil.
IT on ilus, aga ta on vaid infokandja, mitte fundamentaalväärtuste looja-põhjendaja.