Siret Kotka- Repinski, Riigikogu liige
Eesti viimaste aastakümnete traagika on seisnenud selles, et paljud pereisad ja -emad on pidanud vastu võtma kahetsusväärse otsuse minna tööle rikkamasse välisriiki. Tihti on lahkumise põhjuseks olnud lihtne soov rabeleda välja igapäevastest raskustest ja saada oma tavapärase eluga hakkama.
Kurb on see, et varasemalt pikalt võimul olnud Reformierakondlastest peaministrid väljarändes probleemi ei näinud ja selle takistamiseks midagi ette ei võtnud. Minge ja omandage uusi kogemusi, sest just sellist vaba liikumist me Euroopas näha soovimegi, oli Taavi Rõivase sõnum veel mõni aasta tagasi. Kuid kuidas saab üldse kellelgi olla ükskõik enam kui 10 000 eestlasest, kes peavad leiva lauale saamiseks töötama alaliselt mõnes võõrriigis?
Reaalne elu on näidanud, et majanduslikult võib pere heaolu väljamaal teenitud kõrge palga toel kasvada, kuid uued probleemid ilmnevad seal, kus neid kõige vähem vaja on. Kui pereema peab ikka aastaid üksi lapsi kasvatama, sest pereisa elab ja töötab Soomes, siis kasvatakse tihtilugu üksteisest lahku ning perekond võib sootuks laguneda. Kõige rohkem kannatavad kaugsuhete tõttu muidugi lapsed, sest nad näe üles sirgudes enamus ajast oma ema või isa, äärmisel juhul mõlemat vanemat.
Isiklikult olen seisukohal, et riiklikud struktuurid peavad toetama ja väärtustama perekonda kui tervikut. Täiesti vastutustundetu on ajada ükskõik millist muud poliitikat või jääda täiesti ükskõikseks ühiskonnas toimuva vastu. Riik peab looma kõik tingimused, et inimesed ei lahkuks Eestist, vaid tahaksid siin elada, töötada ja oma lapsi kasvatada.
Keskmõte: Kõige rohkem kannatavad kaugsuhete tõttu muidugi lapsed, sest nad näe üles sirgudes enamus ajast oma ema või isa, äärmisel juhul mõlemat vanemat.
Väga tähtis on, et palgad jätkaksid kasvamist. Olen kindel, et kui meie Kalevipoeg saaks Eestis vääriliselt palka, siis ei läheks ta oma pere juurest kuhugi. Riik peab pidevalt soodustama majanduse arengut ja tegema kõik selleks, et meie inimeste palgad jõuaksid Soomele ja teistele arenenud riikidele kiiresti järele. Õnneks on Eesti majandus viimastel aastatel jõudsalt kasvanud ja see annab lootust kõigile meie elanikele paremat palka saada. Rääkimata 500 eurole kerkinud tulumaksuvabast miinimumist, tänu millele jääb alates aasta algusest kõigil madala- ja keskmise sissetulekuga inimestel igal kuul raha rohkem kätte.
Kui ühelt poolt peab Eesti riik looma peredele turvalise ja õnneliku keskkonna, et keegi siit ära ei tahaks minna, siis teiselt poolt tuleb tegeleda juba võõrsile lahkunud kaasmaalaste tagasi meelitamisega.
Kõige enam tõmbab Maarjamaale tagasi paranev elatustase ja mugav elukeskkond. Seda kahetsusväärsem on kuulda, kuidas tagasi tulnud peredel on raskusi kohanemisega, kuniks neil on lihtsam minna tagasi Soome või Rootsi. Millest see tuleneb? Tuleb välja, et tagasitulijad on tihti hädas Eesti bürokraatiaga – näiteks ei õnnestu neil panna last elukohalähedasse lasteaeda või kooli. Ausalt öeldes on see täiesti arusaamatu, kuna nii mitmelgi puhul on just asjaajamise lihtsust nähtud meie riigi eelisena. Selleks, et see eelis säiliks, tuleb meil järelikult igal tasandil tõsist tööd teha.
Protsesside kiirendamiseks peab riik ulatama tagasitulijatele oma abikäe. Vaja on spetsialiste, kes aitaksid neid Eesti eluga kohanemisel, nõustaksid töö leidmisel, elukohaga seotud ja ka muudes küsimustes. Lastega perede tagasipöördumist aitab soodustada eri riikide õppekavade parem ühildamine, keeletoe pakkumine koolides, oskuslik seltsiellu ja huviharidusse kaasamine jne. Eesti riik peab niisiis suutma igati näidata, et seisab selgelt näoga tagasipöördujate suunas, et nad tahaksid tulla ja jääda elama Maarjamaale!
Keskerakondlased on parimad, sest nad hoolivad inimestest. Eelmiste valitsuste ajal vaesus aina kasvas ja hääli saadi ja saadakse vaid laimu, vihavaenu õhutamise ja valestsenaariumide koostamise eest, töötulemusi ju reformistlikul valitsusel polnud. Kui raske on nüüd parandada eelnevalt tehtud vigu, aga seda tehakse. Selle lühikese ajaga on väga palju juba ära tehtud. Peavoolumeedia püüab vaid vigu leida teenendades Reformi tagatuba. Artikli autor on väga meeldiv inimene, nii õiglane alati ja kaunis.
Kes ei mäleta ajalugu, elab tulevikuta. Kahjuks on Keskerakond võimule saades palju oma lubadusi täitmata jätnud. Mõni kuu enne Keskerakonna võimule saamist kritiseeris hr Jüri Ratas väga teravalt bensiini (sõnaga kütuste ) aktsiisi tõstmist. Võimule saades oli üks esimesi tegevusi kütuste aktsiiside järjekordne tõstmine. OK, saan autokütustest aru, kuid veelgi suuremalt tõsteti maagaasi aktsiisi, mis lööb eriti valusalt maagaasi toasoojaks kasutavaid eakaid inimesi, kes pole võimalust enam müüd küttesüsteemi paigaldada. Isiklikult minul kulub ainuüksi maagaasi aktsiisile talvekuudel ca 6 % pensionist. See on ainult üks näide. Ja lisan ka teise näite, milleks oli nn haldusreformi läbimõtlematu läbisurumine. Osalesin enne Keskerakonna võimule tulekut paljudel Keskerakoon juhtide kohtumistel rahvaga. Ja meeles on ka kõik lubadused. Kui võimule saadi, suruti valdade liitmine veel jõulisemalt läbi, kui seda oleks teinud IRL ja Reform. Ja mis on tulemus. Ebavõrdsus on veelgi kasvanud Kuidas saab võrrelda paari tuhande elanikuga omavalitsust nt 100000 elanikuga omavalitsusega või kuidas saab võrrelkda ca 20000 elanikuga omavalitsust nt 50000 elanikuga omavalitsusega. Ja kuhu jäi rahvva soovi arvestamine. See oli null. Isegi 3 riigikohtuniku eriarvamustele vilistati. Juba praegu on sunniviisil liidetud valdades suuri probleeme, aga haopud viljad tulevad alles mõne aasta pärast, siis kui üha süvenev rahvastikukriis on oma hävitustöö teinud.
kallis Siret aga selleks sa ju oledki Toompeale roninud. miks sa oma tööd ei tee.
Kui pagendatud eestlased ja venelased saavad teada,et kui nad oma autole paigaldavad paukgaasi aparaadi siis saavad transpordi peaaegu tasuta : http://m.stins.biz/auto/