Märt Sults
Valgalaste vähese usalduse põhjuse Tartu Ülikooli Kliinikumi lubadusse tagada kvaliteetne teenus pärast Valga haigla sünnitusosakonna sulgemist võtab ilmekalt kokku pühapäevane sünnitus Valga-Tartu maanteel. Õnnelikult lõppenud katsumuse üle rõõmustamise ja oma töötajate kiitmise asemel kõlas Tartu Kiirabi juhilt Ago Kõrgveelt, kes on ühtlasi ka Valga haigla nõukogu liige, hoopis vastupidine hõige – töötaja vanematega kooskõlastatud pildi postitamise tõttu vallandada!
Nii kaugele asi avalikkuse survel õnneks siiski vist ei lähe. Vallandamisjutt ei tulnud patsiendi andmete avaldamisest. Põhjus oli pigem bad publicityehk see, et vaid lühikene aeg pärast sulgemisotsust on juba esimene sünnitus metsavahel, mitte Valga haiglas. Kuidas saab sellise kommunikatsiooniga panna inimesi uskuma, et kõik on hästi? Inimesi, kelle suurim ja olulisim mure kogu ilmas on sündiva lapse heaolu. Ei pea olema keemik, mõistmaks milliseid reaktsioone Valga haiglat juhtiv Tartu Ülikooli Kliinikum järjepanu tekitab.
Sünnitusosakondade töö pole raha taga
Kuigi Eesti Päevaleht oma juhtkirjas viitab valitsuse tegematajätmisele, pole sünnitusosakonna töö jätkamine jäänud raha, vaid omaniku ehk kliinikumi otsuse taha. Peaminister Jüri Ratas on korduvalt rõhutanud, et sünnitusosakondade sulgemine pole õige ning haiglate nõukogude vastava otsuse korral on valitsus valmis lisaraha sünnitusosakonna jätkamiseks leidma. Valitsusjuhi rusikas käsi või käte väänamine valitsuse poolt enam tänapäevase riigikorraga ei ühti – nii mõistmatu kui see ka pole, saab rahast ka keelduda.
Põlva haigla nõukogu vaatas pärast valitsuse lubadust sulgemisotsuse otsuse üle ning jätkab teenuse pakkumisega. Tartust pea 100 kilomeetri kaugusel asuva Valga haigla renoveeritud sünnitusosakonna sulgemine suruti aga Tartu Ülikooli Kliinikumi esindajate häältega kuueliikmelises nõukogus läbi. Kohalikud olid sünnitusosakonna jätkamise poolt, Kliinikumi esindajad, sh loos juba mainitu, vastu. Otsustavaks sai nõukogu esimehe, Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatuse liikme Mart Einasto hääl.
Isegi kinnitus, et raha taha sünnitusosakonna töö ei jää, ei pannud sulgemisotsust kas või edasi lükkama ajaks, mil inimestele on pakutud piisavalt selgitusi ja põhjendusi, miks pole Valga haiglas sünnitusosakonna lahti hoidmine enam otstarbekas ning mil moel on sünnitamine kiirabiautos ohutum kui Valga haiglas, olgu sünnitajate arv 100, 150 või 250.
Rahvaga arvestamist on ka Valgas vaja!
Tartu Ülikooli Kliinikumi nõukogu esimees Urmas Klaas, kes on näidanud tahtmise korral väga tugevat kaasamis- ja organiseerimisoskust oma valimisringkonnas, pole kahjuks sedasama oskust näidanud sünnitusosakondade sulgemisel. Klaas võiks oma juhitava kliinikumi töö osas teha samuti rahvakoosolekuid ja avatud istungeid, et Valga inimesed ei tunneks iga oma karvanääpsuga, et neist sõidetakse lihtsalt üle. Valga linna uksed on avatud – tulge palun külla!
Põlise valgakana olen üks nendest, kes koos kogukonna, paljude teiste poliitikute ning ühiskonnategelastega seisnud sünnitusosakonna sulgemise vastu ning sisuliste vastuste eest. Kogusime ligi 3000 allkirja, kirjutatud on hulk pöördumisi ja kulunud on lugematul arvul tunde aruteludele ja põhjendustele, peaminister on lubanud rahalist toetust. Kõige selle tulemus on olnud suuresti sarnane peaga vastu seina jooksmisele.
Lootus pole siiski täielikult kadunud. Leian jätkuvalt, et nii regionaalpoliitiliselt kui ka inimeste turvalisuse poole pealt on sünnitusosakonna sulgemine olukorras, kus inimestel on jätkuvalt liiga palju vastuseta küsimusi, vale. Sulgemisotsus tuleb ümber vaadata. Selleks on alanud ja jätkuvad ka läbirääkimised Valka duuma esindajatega, kuidas Läti Vabariik saaks sünnitusosakonna säilimisse panustada ja olla partneriks Valga haiglale. Loodetavasti kannavad need pingutused ühel hetkel ka vilja.