Õpilasmalev sulatab “lumehelbekesi”

Tiit Terik, Riigikogu liige, Sihtasutus Õpilasmalev nõukogu esimees

Eelmisel nädalal oli mul rõõm külastada paari linnavälist õpilasmaleva rühma, kust töötavad Tallinna õpilasmaleva noored. Turbarabas ja maasikapõllul on neil võimalus kolmel suvisel nädalal koos veidi tööd vihtuda. Põlvkond, keda vahest ka lumehelbekesteks kutsutakse tõestas nende noorte näol, et nad teavad, mis pidi reha käes hoida ja töö konti ei murra.

Pikkade aastate jooksul on õpilasmalevast osa saanud väga palju inimesi ning sõltuvalt ajastust, on kõigil kaasa võetud erinevaid mälestusi. Mõistagi oli õpilasmalev nõukaajal mõnevõrra teistsugune kui see on täna, kuid malevast saadud kogemus ning emotsioon aitab kujundada paljude noorte nägemust tööl käimisest ja miks mitte ka elust üldiselt.

Ise peame õpetama

Tallinna malevlastega rabaveeres lobisedes hakkas silma, kui innustatult noored tööd tegid ning kui vajalik on neile selline võimalus. Oli hea näha tõsist pealehakkamist, sest viimasel ajal on eriti kuulda seda, et tänapäeva lapsed ei oska enam tööd teha ning reha käsitsemise asemel mõistavad vaid pöidlaga telefoniekraanil toimetada. Malevlased ise armastavad öelda, et kes pole malevas käinud, pole elu näinud. Sellega tuleb vist nõustuda, sest šokolaadikreemiga saiade kõrvale mahub palju positiivseid emotsioone ning füüsilist tööd. Lõunapausil noortega vesteldes tunnistas nii mõnigi, et pole elus nii palju füüsilist tööd teinud kui malevas. See kõik näitab aga, et noored ei olegi hukas ning erinevate üksuste koostööna saame kasvatada inimesi, kellel on pealehakkamist ning oskusi.

Tarkust ja tööharjumust emapiimaga kaasa ei anna. Kui tahame, et nooremal põlvkonnal oleks oskusi, peame ise neid õpetama. Noortele varases eas teadmiste jagamine on hädavajalik ning selleks peavad panustama perekonna kõrval ka omavalitsused, riik ja erasektor. President Lennart Meri on kunagi öelnud: „Eestit ehitame me kõik koos ja igaüks eraldi.“ Peame pidevalt lihvima erinevate üksuste vahelist koostööd ja arendama noori, kes on teadlikud, motiveeritud ning hinnatud töötajad. Soovimata ületähtsustada õpilasmaleva rolli tööharjumuse kasvatamisel tunnistagem, et see enam kui pool sajandit vana formaat on heaks näiteks.

Koostöö mitmel tasandil

Kui nõukogude ajal oli õpilasmaleva jaoks eraldi organisatsioon, siis tänapäeval on õpilasmaleva korraldamise juures väga suur roll kohalikel omavalitsustel. Samuti aitab riik pearahaga kanda rühmade korraldamisega kaasnevaid kulutusi, panustades sellesse iga aastaga üha enam. Niisamuti ei saa alahinnata erasektori osatähtsust, tänu kellele tuhanded noored tööpõllul käe valgeks saavad.

Siiski on ettevõtjate roll õpilasmaleva juures oluliselt laiem kui vaid see, et maasikad saavad korjatud ning vanad mõisahoovid ja riigimetsa puhkealad korrastatud. Kui töid aegsasti planeerida on malevlaste abiga võimalik ära teha suuri asju – kui ikka kolmeks nädalaks kakskümmend noort korralikult tööle panna, on nende jõudlus suur. Teisalt on noorte näol tegu soodsa ning stabiilse tööjõuga ning suure palganumbri asemel väärtustatakse üha enam saadud töökogemust. Sarnaselt noortele ei hinda ka paljud ettevõtjad kõike enam rahanumbrites.

Olen õpilasmaleva korraldamisega seotud olnud 15 aastat ning näinud paljusid väga erinevaid ettevõtjaid. Esiteks paistavad silma need, kes soovivad minimaalsete kulutuste juures saada maksimaalse kasumi ning kui tundub, et rumeenlased ja ukrainlased on noortest töökamad ning odavamad, otsustatakse nende kasuks. Aga kus see noor inimene siis töötamist õppida saab. Õnneks on enamuses maleva partneritest need, kes võtavad malevlased tööle teadlikult ka selleks, et neil oleks võimalus saada osa nii positiivsest töörutiinist kui ka omandada väärt töökogemus.

Kuid lisaks töökogemusele õpetab malev, kuidas sõlmida töölepingut ning millised on töötaja õigused ja kohustused. Malevast saadud kogemus loob hea aluse, et noored oskaksid tulevikus iseseisvalt suveks tööd otsides oma õiguste eest seista. Tänapäeval on muidugi seadusega reguleeritud, mis vanuses ning kui mitu tundi võivad alaealised tööd teha. Paraku ei ole paljud esimesele tööle suunduvad noored kehtestatud seadustega kursis, mistõttu ei ole harvad juhtumid, kus omal käel tööd otsivate noortega lepinguid ei sõlmita või rakendatakse neid eale mittevastavale tööle.

Õpilasmalev on kahtlemata väärt koht, mis aitab kujundada noorte suhtumist nii töö tegemisse kui ka tööandjatesse. Lisaks annab paar nädalat vanematest eemalolekut vajaliku iseseisvuse, kuid selle kõige juures ei maksa alahinnata ka tutvusi ning sõpru kogu eluks.

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.