Aivar Jarne
Nii tore on suvel puhata. Ja vahel ka unistada… Reformierakonna juht Kaja Kallas on mõelnud Brüsselis peaministri ametist ning kõigest sellest, kuidas Eesti maksusüsteemi tagasi pöörata. Reformierakonna parlamendifraktsiooni juht Jürgen Ligi pajatab viimastel päevadel maksudest rääkides valitsuse ahnusest ning klassiviha tekitamisest.
Kallas rääkis eelmise nädala usutluses Eesti Päevalehele, et Reformierakond soovib jätta kehtima 500 eurose tulumaksuvaba miinimumi, aga seda kõigile palgasaajatele. Samas taastades ühtne tulumaksumäär. „Teenid rohkem, maksad rohkem, protsent on sama. Inimesed ei pea tegelema arvestamisega ja maksuameti telefonile helistama, et palju ma ikka maksan,“ märkis ta. Oma sõnade kinnitamiseks tõi Kallas välja eurobaromeetri andmed, mille järgi muretses 2016. aasta 11 protsenti Eesti inimesi maksude pärast ning 2018. aastal on see arv tõusnud 28 protsendi peale.
Tore on teada, et opositsiooniliider on eemal olles jälginud rahva muresid. Maksude pärast muretsemiseks aga ei pea toetuma Brüsseli eurobaromeetrile, vaid makse maksa on iga kodaniku kohus. Ja seega ka mure. Maksude üle, eriti tulumaksu üle, on alati põhjust kõnelda.
Kuid Kallase soovide sisu näitab tema tugevat veendumust tulla tagasi selle läbikäidud, veel mõnes idaslaavi riigis kehtiva proportsionaalse tulumaksu süsteemi juurde.
Seda vaatamata sellele, et isegi naaberriigis Lätis on juba kasutusele võetud astmeline tulumaksu süsteem ning pole kuulda olnud suurt nurinat, et nende rikkam elanikkond sellest palju vaesemaks jääb.
Samas on Läti oma praeguste, pisut madalamate kütuse- ja alkoholiaktsiisidega meie opositsiooni juhtidele millegipärast suureks eeskujuks. Eesti olevat teinud vea tõstes neid kõrgemale kui 20 protsenti lõunanaabriga võrreldes ning seepärast lokkab ka piirikaubandus. Andmata endale siiski aru, et suurim aktsiiside tõus sündis Reformierakonna valitsuse ajal ning praegune valitsus on pannud piiri nii alkoholi kui ka näiteks diiselkütuse aktsiisi kasvule.
Ning tõesti, lahja alkoholi ehk õlle kõrged aktsiisid on praeguse koalitsiooni teene. Kui parempoolsete erakondade suurim soov on selle langetamise kaudu piirata piirikaubandust ning tulla vastu kohalike tootjate huvidele, siis tuleb seda ikka rahvale vägagi selgitada ning soovitavaks teha.
Huvitaval kombel oskab Kallas siduda vähenenud alkoholiaktsiisi ja käibemaksust saamata jäänud tulu rääkides, et nõnda „läheb kaduma“ 181 miljonit eurot, mis on samas suurusjärgus nagu Tartu Ülikooli aastaeelarve. Justkui hirmutades, et kui inimesed ei hakka taas tarbima kodumaist võimaliku madala aktsiisiga alkoholi, jääb ülikooliharidus riigipoolse eelarvelise toetuseta pooleli.
Näib, et opositsioonijuhil endal on Europarlamendi töö kõrval jäänud pooleli ka kaine mõtlemine. Tartu Ülikool eksisteeriks justkui tänu kodumaistele alkoholitarbijatele? Üpriski kentsakas.
Shakespeare’i komöödias „Suveöö unenägu“ mahuvad ühte mahedasse suveöösse ära kogu elu ja armastuse keerdkäigud. Reaalsus ja unelmad koos. Praeguseks on märgata vaid see, et opositsioonijuhid unistavad suveõhtuti kohalikku kalli aktsiisiga õlut maitstes peaministritoolist ning maksusüsteemi tagasipööramisest neile meeldivas suunas.