Sotsiaaldemokraatia on maailmas tunnustatud ja kiidetud ülivõrdes poliitsuunaks. Meil siin kisub praegu rohkem teatriks.
Nagu teada, on tänapäeval moes salongiteater. Seega siis ka külastaja saab vahele hõigata ja arvustada.
Esimeses vaatuses jutustab näitleja Jevgeni Ossinovski alkoholi kahjulikkusest tema sissejoomise puhul. Higipull nina peal püüab õigustada aktsiiside tõstmise vajadust kui parimat pidurit joomarlusele. Samas kostub hääl saalist: Aga palju siis kaupmehed kohe hinda juurde kruvisid? Vaat, selles on põhiküsimus.
Lavale tuleb ainuke seda mängukunsti õppinud Indrek Saar ja vaatab ülbe pilguga näitleja Ossinovski poole. Algab tema monoloog, Juba kuus aastat tagasi, kui olin veel peasekretär, ehk täpsemalt partei tegevjuht, õpetasin ma mitmeid meie naisi inimese moodi elama. Heljo Pikhofile tegin selgeks, et seal Tartu väiketeatris võib ta olla küll väga tubli ringijooksik, aga ma ei hinda tema võimet mõjuda eksperdina sotsiaalvaldkonnas kõrgelt, kuigi ta on selles teemas pikalt sees olnud. Täna siin laval teie ees, armas teatripublik, teen ma juba konkreetsema avaldise: meil (Sotsiaaldemokraatlikus Erakonnas) ei ole sellist otsust, et sisevalimised tuleksid. Aga olen erakonnakaaslastele öelnud, et juhul kui selline otsus peaks tulema, siis minuga võib arvestada. Ma siiski loodan lähiajal Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimeheks saada, muidu poleks mul olnud mõtet sellist ideed õhku visatagi.
Nüüd tuleb selle detaili juurde veel vaid lugu ka jutustada. Kahjuks seda näitleja Saar ei jõuagi teha, sest juba astub püünele järgmine, digihuviline ja ilmselt just WordPressi koolituselt naasnud näitleja Urve Palo. Kui ma Indrekut üldse erakonna esimehena ette kujutan, siis sobiks ta pigem EKRE juhiks, jõudis hõigata Urve. Siis tuled kustusid ja etendus oli läbi.
Kesknädal
Kesknädal käitub viisakalt oma koalitsioonipartneri suhtes. Ei halvusta. Võtab asja hoopis huumorivõtmes! Kui niimoodi õpiksid käituma ka opositsioonipoisid-tädid.
Aeg on vähemalt suvel järele mõelda,sest järgmisel kevadel on valimised.
Kas tahame tagasi ansiplasi või äkki taipame, kui rumalad on ekrelased oma neegrikisaga. Jääb vaid üks valik. See on Keskerakond!
Sisemine võitlus on igas parteis. Selles pole midagi imelist.
Tuua see kõik tänavale pole just kõige õigem. Nii võib kaduda usaldus nende vastu.
Ka kesikud olid hädas oma eelmise bossiga. Aga saadi viisakalt hakkama ja ei halvustatud teda avalikult. Nüüd on kõik muidugi ununemas ja kohus ka omadega ühelpool.
Tulevad uued uudised ja tohutu kiirusega. Kahjuks sellel internetilehel on stagnatsioon. Miks ei saa kohe ja täieliselt teie lehte lugeda? Vanasti Savisaare aegu sai küll.
Niimoodi pole teid mõtet külastada. kõik juba vananeb.
Saare Indrek alustas dialoogi ekrega. Järeliselt tahab neid juhtida ka!
Äkki paneb kaks kampa kokku ja ongi võit käes?
äpuminister Palo juba mõtleb EKREga liitumisele.