Lihttööline kui lisandväärtus?

E-Piima juhatuse esimees Jaanus Murakas.

Majanduses on kõige olulisemad lihttöölised, väidab Postimehes piimaühistu E-Piim juht Jaanus Murakas.

Oma sõnade kinnituseks lisab veel, et „samamoodi ei saa armees olla vaid kindralid, hoopis reamehed on kõige olulisemad“. „Majanduses on kõige rohkem vaja reamehi ehk lihttöötajaid. Nende hulgast ja kättesaadavusest sõltub meie majanduse edu ja konkurentsivõime. Pole mõtet majandusreeglitest ja loodusseadustest mööda vaadata,” jätkas tippjuht. Ja siis üllatusena: Muraka sõnul töötab neil välismaalt, peamiselt Ukrainast, pärit inimesi sõltuvalt perioodist umbes 10–15.

Vägisi kipub tekkima arvamus, et just lihttööjõud ja see käputäis ukrainlasi on kindlustanud, et E-Piim Tootmine AS-i jaoks oli mullu hea aasta. Firma käive kasvas veerandi võrra ja ulatus 47,3 miljoni euroni. Firma kasum suurenes aga seitse korda 1,5 miljoni euroni.

Võõrtööjõu sissetoomist õigustab firmajuht ka riigi kaitsevõime tugevdamise vajadusele toetudes.

”Kui meie majandus ei suuda raha teenida, siis meie riik ei püsi ja me ei suuda end esindada. Kaitsevõime tuleb sinna järele,” märkis Murakas.

Tuleme nüüd telepilti, kus näidatakse meie piimatööstust. Näeme: uhked tsisternautod valavad toorpiima suurtesse tööstusmahuteisse. Sealt edasi liigub piim pastöriseerimisagregaati ja lõpuks näeme masinaid, mis keerutavad pakendeid ja valavad need  piima täis ning panevad ka korgid peale. Konveier toob valmistooted sinna, kus on pidevas siblimises need lihttöölised, kes piimapakid lindilt maha võtavad ja kastidesse tõstavad.

Kuna ruumid loomulikult on jahedad piima säilitamise huvides, siis seda tööd tehakse talveriiete peale tõmmatud valgetes kitlites. Muuseas, samasugune pilt on ka leiva-saiatööstuses, joogitootmises ja muudes pakendatud toodete vabrikutes. Konveieri lõpus ikka käsitsi! Vaid selle vahega, et seal on tööruumid soojad. Vägisi tekib küsimus: kas seda viimast operatsiooni ei saaks teha masin? Pole ju lõpptoodangu kastipaigutamine mingi raketiteadus. Kindlasti saab, aga selleks on vaja täiendavat investeeringut.

Tuleb välja, et töökäsi palgata on odavam. Või kas on? Kui hoopis mehhaniseerida ka viimane pakkeoperatsioon? Kas siis vajataks niipalju vöörtööjõudu?

Kn

2 kommentaari
  1. Seda 2 aastat ago
    Reply

    automatiseerimist vaadates tekib küll kahtlus, kas igasse kohta on neid vaja. Parem inimestele labidas anda ja las kaevavad raha eest. Hoiavad esku (+ remont + juht + kütus) raha kokku ja saavad ka ise tööd.
    Piimandusest mäletan, kuidas 50ndatel tuli vanamees ree või vankriga oma 5-kildist otsa, tõstis tee äärest pütid peale ja meiereisse. 60ndatel tulid juba piimaautod, ehitati isegi pukid, et saaks ülevalt kohe valada paaki. Enne võeti veel proovid.
    Läksid aastad ja kaotati üldse piimaringid ära. Oma asi, mis sa oma piimaga teed.
    Üldse poleks vastu, kui tuleks hobesed tagasi ja värske piima saaks kohapealt.

  2. No jah 2 aastat ago
    Reply

    Ukrainlasi peetakse siin kõntsaks, kes veel võitleb oma vabaduse eest.
    Meie oleme kül oma eluga rahul.
    Pole võitlust ega vaimu.

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.