Tarmo Tamm, maaeluminister
Selle aasta kevad ja suvi on olnud erakordselt soe ja kuiv. Sademetevaene ilm on mõjutanud taimede kasvu üle kogu Eesti. Ilmateenistuse andmetel oli keskmine sademetehulk selle aasta mais ligikaudu 60% väiksem kui pikaajaline keskmine. Samuti oli keskmine õhutemperatuur kõrgem kui tavaliselt ja päikesepaistelisi tunde tavapärasest kuni 48% rohkem. Selleks ei pea olema ekspert, et aru saada, kuidas niisugune olukord meie põllumajandusele mõjub. Oleme astunud olulisi samme põllumehe abistamiseks keerulisel ajal.
Juulikuu teisel poolel saatsime Maaeluministeeriumi poolt pankadele ja kokkuostjatele pöördumise palvega, et nad seoses erakorraliste ilmastikutingimustega suhtuksid põllumeeste olukorda ja lepingute täitmisse mõistvalt. Samuti on vajalik vastutulelikkus, kui põllumajandustootjad soovivad olemasolevate lepingutingimuste ülevaatamist.
Erakorraliselt tuli Jõgeval Eesti Taimekasvatuse Instituudis kokku ka Riigikogu maaelukomisjon, kus otsiti koos põllumajandusorganisatsioonidega lahendusi pikast põuast tingitud probleemidele. Üles kerkis kaks teemat, mis võiksid kiiret abi pakkuda: Maaelu Edendamise Sihtasutusele lisavahendite leidmine põllumeestele käibelaenu pakkumiseks ning PRIA esitatavate nõuete ajutine ülevaatamine.
2. augustil toimunud kabinetinõupidamisel otsustas valitsus eraldada valitsuse reservfondist Maaelu Edendamise Sihtasutusele 20 miljonit eurot. Sellega loome põllumeestele võimaluse saada soodsatel tingimustel laenu põuast tingitud käibevahendite puuduse leevendamiseks ning käenduste toetamisel. Samuti teeme Maaeluministeeriumis tihedat koosööd PRIA-ga, et põuast tekkinud probleemid toetuste nõuete täitmisel saaksid võimalikult põllumehesõbralikult lahendatud. Julgustangi kõiki põllumehi aegsasti PRIA poole pöörduma, et üheskoos asjad läbi arutada ja välistada hiljem ebameeldivaid üllatusi toetustega seonduva osas. Olen PRIA töötajatele südamele pannud, et olukord on raske ning et vajame väga mõistvat suhtumist.
Keskmõte:
Asume muutliku ilmastikuga piirkonnas, ning võib üsna kindel olla, et seesugust eriolukorda tuleb ette ka tulevikus.
Praegust olukorda aitavad osaliselt leevendada sel aastal suurenevad põllumajandustootjate otsetoetused. Eelmise aastaga võrreldes suurenevad otsetoetused ligikaudu 10 miljoni euro võrra ja ühtekokku maksame otsetoetustena välja peaaegu 134 miljonit eurot. Lisaks jätkab valitsus oma lubaduse täitmist ja maksab ka sel aastal riigieelarvest täismahus üleminekutoetusi summas 18,4 miljonit eurot.
Erinevate arutelude käigus on üles kerkinud teema seaduste muutmise vajalikkusest, mis võimaldaks vajadusel välja kuulutada eriolukorra. Tõsi, hetkel kehtib hädaolukorra seadus, mida pole aga seni taasiseseisvunud Eestis kordagi kasutatud. Hetkel ei valitse küll hädaolukord, kuid eriolukord kindlasti. See on Riigikogule arutamiseks väärt mõte, millega loodetavasti jõutakse veel enne märtsikuiseid valimisi tegelema hakata. Asume muutliku ilmastikuga piirkonnas, ning võib üsna kindel olla, et seesugust eriolukorda tuleb ette tulevikuski.
Siit-sealt on kostnud ka kriitikanoote: miks jälle põllumeestele lisaraha tuleb jagada? Võin vastuseks öelda, et Eesti põllumehed väga pingutavad ise hakkama saamiseks ning kindlasti ei tee nad seda toetuste saamise nimel. Abikäe ulatamine põllumeestele praeguses olukorras on väga vajalik, sest nii aitame hoida elu maal. Aitame hoida Eesti toidu tootmist. Ja see on oluline.