2018. aasta suur suvi on oma viimase kuuni jõudnud ning poliitkalendris vaadatakse juba järgmise aasta märtsikuu poole, mil toimuvad Riigikogu valimised. Kõik erakonnad on ühel või teisel viisil valimisralliks valmistuma asunud. Tehakse suviseid välikampaaniaid, ergutatakse oma liikmeid aktiivsed olema ning kirjutatakse kokku valimisplatvorme. Kesknädal uuris, kuidas läheb valimisteks valmistumine Keskerakonnal.
Tanel Kiik, olete Keskerakonna valimisplatvormi töörühma juht. Kas platvorm 2019. aasta valimisteks tuleb üsna Jüri Ratase ja tema tõekspidamiste nägu?
Iga erakonna valimisplatvorm tuleb eeskätt selle erakonna nägu. Valimisplatvormi töörühma kuulub mitukümmend Keskerakonna liiget ning lisaks panustavad oma mõtetega tuhanded inimesed läbi 101 rahvakohtumise. Keskerakonna esimehelt on samuti palju häid ettepanekuid ja tähelepanekuid tulnud. Peaministrina riiki juhtides ning aktiivselt üle Eesti tööinimeste, õpilaste, eakate ja ettevõtjatega kohtudes saab päris hea ülevaate peamistest probleemidest ning võimalikest lahendustest.
Keskerakond läheb seekord valimistele peaministrierakonnana. See on hoopis erinev olukord – kõige olulisemat portfelli ei minda võtma, vaid seda hoopis kaitsma. Kas partei on sellega kohanenud?
Uue olukorraga harjumine võttis tõesti omajagu aega, sest viimati oli Keskerakond peaministripartei 1990-ndate alguses. Tänaseks on erakond uude rolli hästi sisse elanud, ning me teame, et lähme valimistele senisaavutatut kaitsma ning oma järgmisi samme välja tooma.
Ma leian, et valitsusvastutuse kandmine on erakonnaliikmete mõtteviisi avardanud, sest liiga kauaks opositsiooni jäädes on oht muutuda ülearu kriitiliseks ja negatiivseks. Demokraatia on hästi toimiv ning tugev, kui valimistel rahva kõrge usalduse pälvinud erakonnad saavad ka võimaluse oma programmi reaalselt ellu viia. Keskerakond oli teenimatult pikalt opositsioonis ning suur osa valijaid jäi seetõttu ligi kümme aastat esindamata.
Keskerakond tegi üsna julge valiku, kui juba selle aasta alguses andis teada, et kavatseb üheks Riigikogu valimiste põhiküsimuseks tuua erakorralise pensionitõusu 100 euro võrra. Kuidas nüüd hinnata: kas oli tark tegu see idee nii vara välja käia?
Keskerakonna eesmärk on tõesti, et 2020. aastal tõuseks keskmine vanaduspension erakorralise tõusu toel kokku 100 euro võrra. Vajalikud katteallikad selleks on majanduskasv, riigi ebavajalike kulutuste vähendamine ning maksupoliitilised meetmed.
Pensionitõusu eesmärgi ütlesime aegsasti välja, sest suur osa eakaid elab kahjuks siiani vaesuses, ning me pidasime vajalikuks tõsisele probleemile kogu ühiskonna tähelepanu juhtida. Ootame siinkohal omapoolseid lahendusi ning märksa enam mõistmist ja kaasamõtlemist ka teistelt erakondadelt. Tegemist ei ole pelgalt valimisloosungiga, vaid eakad on ära teeninud senisest märksa suurema toe.
Oponendid on mõistagi püüdnud Keskerakonna pensionitõusu mõtet nii auklikuks lasta kui vähegi võimalik. Mindi isegi Keskerakonna valijate solvamise teed. Miks on nii, et meil pole ikka veel poliitilist kultuuri, mis võimaldaks ideede üle arutleda solvamata ning emotsioonideta?
Oponendid pole kindlasti suutnud pensionitõusu-ideed sisuliselt maha teha. Seda näitavad ka erinevad arvamusuuringud, kus erakorralisel pensionitõusul on rahva seas väga kõrge toetus. Tuletan meelde, et Keskerakonna eestvedamisel on varemgi pensioni erakorraliselt tõstetud, ning täna keegi tehtud ei vaidlusta otsuseid. Täpselt samasugune on olukord ka näiteks tasuta ühistranspordiga Tallinnas ja paljudes maakondades. Täna võivad mitmed erakonnad olla erakorralise pensionitõusu osas skeptilised, aga aastate möödudes nenditakse, et tegelikult oli see õige ja vajalik samm.
Olete meediale öelnud, et lisaks pensionitõusule tulevad valimistel teemaks ka hooldekodukohtade kättesaadavus ning see, et noored Eestist ei lahkuks. Eakate teemad on traditsiooniliselt olnud Keskerakonna trumbiks, aga millist nippi kasutate, et senisest rohkem noori kõnetada? Kuidas üldse tuua noored tagasi ühiskonnaasjadele kaasa rääkimise juurde?
Keskerakonna kõige suurem trump on, et seisame iga inimese eest, sõltumata tema soost, vanusest, rahvusest või elukohast. Meie valimisplatvorm keskendub ühtsema, õiglasema ja tugevama ühiskonna ehitamisele. Loomulikult tähendab see nii eakate kui ka noorte heaolu nimel pingutamist.
Noorte puhul on meie eesmärk soodustada esimese elukoha soetamist ning pakkuda igakülgset tuge oma perekonna loomisel. Samuti kutsume kõiki varasematel aastatel Eestimaalt lahkunud inimesi tagasi kodumaale. Välismaal õppimine ja töötamine ning uute kogemuste omandamine on igati positiivne, kuid õige on saadud teadmisi ja oskusi rakendada ka oma kodumaa hüvanguks. Mul on väga hea meel, et viimaste aastate rändestatistika näitab: üha enam eestimaalasi on siia jäämas ja kodumaale naasmas.
Mida ikkagi teha olukorras, kus lapsi sünnib endiselt liiga vähe? See on ju riigi püsimise aluseks, kas meid on siin Maarjamaal piisavalt ka Eesti 200. sünnipäeval.
Peaminister Jüri Ratase juhitav valitsus on seadnud Eesti rahvaarvu taas tõusule viimise selgelt üheks prioriteediks, ning sedasama taotleme ka valimisplatvormis. Lühiajaliselt on Eesti elanike arv stabiliseerunud tänu paljude meie inimeste tagasirändele Soomest, Suurbritanniast ja mujalt. Pikemas plaanis on loomulikult vaja innustada noori inimesi just Eestis oma pere looma. See tähendab turvalist elukeskkonda, paindlikku vanemahüvitise süsteemi, piisavaid peretoetusi, häid haridusvõimalusi ning ennekõike kogu riigi ja kohaliku kogukonna tuge. Loomulikult on oluliselt kohal ka õiglane majandus- ja maksupoliitika.
Võib-olla oleks see üks kohustuslik küsimus kõigile erakondadele valimisteks: mida võtate ette rahvastikukriisi lahendamiseks?
Kindlasti. Üha süvenenud rahvastikukriisi on aastakümneid sisuliselt ignoreeritud. Tegemist on väga keerulise ja kompleksse teemaga ning lihtsam on olnud valimiste eel lennukite taustal videoklippe teha või muu asendustegevusega tegeleda. Aeg-ajalt on ilmunud mõni üksik kriitiline arvamuslugu või välja tulnud rahvastikuloenduse ehmatavad tulemused. Peagi on aga teema taas vaibunud, sest suuremates keskustes pole kriis veel nii märgatav.
Madal sündimus ning ühiskonna vananemine on terve Eesti väljakutse, mitte ainult maapiirkondade mure. Tõsiste demograafiliste probleemide ees seisab tegelikult suurem osa Euroopast. Keskerakonna valimisplatvormis leiab rahvastikupoliitika väga põhjalikku käsitlemist ning tegemist on valdkonnaga, kuhu peavad panustama kõik riiklikud poliitikad.
Mõistetavalt moodustavad Riigikogu valimistedebati põhiosa siseriiklikud teemad. Kui palju plaanib aga Keskerakond keskenduda välispoliitikale? Pole just lihtsad ajad: Euroopa Liit on jätkuvalt hädas oma mõjuvõimu säilitamisega maailmas, suurriikide USA – Hiina – Venemaa pidevalt põrkuvad huvid, pagulaskriis, erinevad konfliktikolded…
Keskerakond on Eesti välispoliitilist kurssi selgelt hoidnud ja kindlustanud. Viisime edukalt läbi Eesti esimese eesistumise Euroopa Liidu Nõukogus ning meil on tugevad liitlassuhted nii Euroopas kui ka maailmas laiemalt. Ühtne ja konkurentsivõimeline Euroopa Liit on meie kõigi huvides ning tegelikult on see samuti Ameerika Ühendriikide huvides. Seetõttu olen kindel, et transatlantilised suhted on ka tulevikus olulisel kohal mõlemal pool ookeani.
Mis puudutab pagulaskriisi, siis ka siin on võtmekohaks riikidevaheline koostöö, rahu ja julgeoleku tagamine Euroopa lähinaabruses ning raskustes inimeste aktiivsem toetamine nende kodumaal.
Mida arvata erakondade populaarsusuuringutest? Numbrid näitavad, et Keskerakond püsib stabiilsena, kuid EKRE läheneb jõudsalt. Kas sellest võib ka valimistulemuse osas midagi ennustada?
Keskerakonna toetus on viimastel kuudel tõusnud nii Kantar Emori kui ka Turu-uuringute AS-i küsitlustes. Läheme Riigikogu valimisi selgelt võitma, ning see on ainult ajaküsimus, millal ka arvamusuuringute järgi taas esikohale tõuseme.
EKRE toetuse kasv on tulnud parempoolsete erakondade häälte ümberjaotumisest, ning kõige enam on seejuures viimastel kuudel vähenenud Reformierakonna toetajate arv. Küllap Isamaa ja Vabaerakond ning tõenäoliselt sügisel erakonnastuv Eesti200 suudavad valimiste lähenedes oma positsioone Reformierakonna ja EKRE arvelt taastada.
Kas Keskerakonna esinumbrid on juba paigas? Kas võib oodata ka üllatusi kandidaatide nimekirjas?
Keskerakonna kõik esinumbrid pole veel paigas, kuid töö nimekirjadega käib juba kuid. Erakonna pink on pikk ning konkurents Riigikogu 101 kandidaadi koha peale tihe. Nimekirjade osas on oodata suuremaid ja väiksemaid üllatusi.
Jüri Ratas on teada-tuntud välikampaania tegija, aga nüüd teeb ta peaministritööd. Kas inimestel on siiski lootust enne valimisi Jüri Ratast isiklikult näha kampaaniat tegemas, äkki isegi uksele koputamas?
Peaministriamet on enam kui täiskohaga töö, mille kõrvalt kampaania tegemine on oluliselt keerulisem kui teistel kandidaatidel. Siiski arvestades Jüri Ratase suurt töövõimet ning tema tahet võimalikult paljude inimestega vahetult suhelda, olen kindel, et ta jõuab nii mõnegi valija ukse taha.
Millised on need kolm Jüri Ratase valitsuse otsust, mis annavad Keskerakonnale selge eelise 2019. aasta Riigikogu valimiste võitmiseks?
Neid on oluliselt rohkem, aga nimetan kolm kõige märgilisemat:
- Maksuvaba tulu tõstmine 500 euroni, mis suurendas 80% inimeste sissetulekuid ning muutis meie maksusüsteemi õiglasemaks.
- Ravijärjekordade lühendamiseks tervishoiule 215 miljoni euro eraldamine koos jätkusuutliku haigekassa rahastusmudeli loomisega.
- Põllumajandustoetuste suurendamine ehk nn üleminekutoetuste maksimaalselt lubatud määras väljamaksmine põllumeestele.
Lõpetuseks, mida ütlete kõigile Keskerakonna liikmetele üle Eesti, kuidas saavad nemad kaasa aidata sellele, et järgmise aasta märtsis oleks võitja just Keskerakond?
Keskerakond vajab valimisvõiduks, et meie toetajad kindlasti aktiivselt valima tuleksid. Igaühe otsustada on, kas teha seda e-valimiste teel või traditsiooniliselt valimisjaoskonnas. Kindlasti palume, et kõik meie toetajad panustaksid Keskerakonna valimiskampaaniasse nii sotsiaalmeedias, erakonna kandidaate toetades kui ka oma sõpru ja tuttavaid valima kutsudes.
Küsis Taavi Pukk