Virgo Kruve
Juuli viimasel päeval algatas Riigiprokuratuur kriminaalmenetluse uurimaks rahapesu Danske Banki Eesti filiaali tehingutes kuni 2015. aastani. Varem seda kriminaaluurimist tõrjuti, sest tulemuseni jõudmine olevat väheusutav.
Rahapesu on kuritegelikust tegevusest saadud vara üleandmine, omandamine, valdamine või kasutamine. Tõendatud peab olema eesmärk varjata vara ebaseaduslikku päritolu või abistada kuritegelikus tegevuses osalenud isikut, et ta saaks hoiduda oma tegude õiguslikest tagajärgedest. See tähendab vältimatult kannatanu avaldust ja tunnistusi toimunud kuritegeliku tegevuse kohta. Siiani oligi probleemiks kahju kannatanud isiku teade kuriteo toimepanemise kohta, mille järel oleks saanud asja menetleda. Riigiprokurör Eve Olesk ütles 21. märtsil 2017 ajalehe „Postimees“ artiklis: „Meedias kirjeldatud juhtumis ei ole Riigiprokuratuur välisriikidelt õigusabitaotlusi saanud.” Juhtumiks oli aastatel 2011–2014 Venemaalt välja viidud 22 miljardit dollarit ja seda võimaldanud Moldova kohtunike tehtud ebaseaduslikud kohtuotsused.
Browderi kättemaks
31. juulil alustatud kriminaalmenetlus Danske Banki Eesti filiaali tehingute kohta sai alguse USA taustaga riskiinvestori Bill Browderi avaldusest. Selles olid esitatud süüdistused panga 26 töötaja suhtes, kes olevat moodustanud kuritegeliku rahapesuühenduse. Varasemad avaldused oli prokuratuur tõrjunud faktiga, et ei Browder ise ega temaga seotud firmad polnud kuriteo toimepanemisega kahju kannatanud. Browder oli proovinud alustada kriminaalmenetlust Venemaa ametnike tegevuse kohta, keda süüdistas sadade miljonite dollarite ulatuses maksupettuses ning selle avastanud ja avalikustanud advokaadi Sergei Magnitski surma põhjustamises. Magnitski töötas Browderi firma heaks ja kättemaksuks tema surma eest ongi käivitatud erinevaid uurimisi Euroopa eri riikides ja kehtestatud sanktsioone Venemaa ametnikele. Kuritegude ohver on Venemaa, mis siiani ei ole Euroopa Liidu riikidelt õigusabi palunud, et rahapesu-kahtlusega summasid uurida.
Poliitiline uurimine
Rahapesu kahtlusega tehingute ajal oli Eestis võimul Reformierakonna valitsus ja rahandusministriteks Jürgen Ligi (04.06.2009–03.11.2014) ning Maris Lauri (03.11.2014-09.04.2015). Ametikohast tulenevalt on rahandusminister ka Finantsinspektsiooni nõukogu esimees ja vastutav järelevalve eest panganduses. Danske Banki Eesti filiaali läbinud tehingud said poliitilist tähelepanu alles eelmisel aastal, kui opositsiooni jäänud Reformierakonna fraktsioon esitas 23. märtsil 2017 arupärimise nr 342, millele vastas rahandusminister Sven Sester 3. aprillil 2017. Pikemalt saab selle kohta lugeda siinkirjutaja 5. aprilli Kesknädala artiklist “Reformierakond soosis rahapesu Venemaalt”.
http://vana.kesknadal.ee/est/uudised?id=28557
Rahandusminister Sven Sester tõi välja kriminaalmenetluse lootusetuse.
“Eriti Venemaalt alguse saanud asjades on raha kriminaalse või üldse mingisuguse päritolu kohta info saamine üldjuhul raskendatud. Ja seda mitte ainult meil, vaid ka teistel Euroopa Liidu riikidel.
Kriminaalmenetlust alustatakse mitut riiki hõlmava kaasuse puhul tavaliselt selles riigis, kus on kuritegelikku tegevust planeerinud ja juhtinud isikud ning enamik tõendeid. Konkreetse kaasuse puhul oli Eesti nn transiitriik, kust rahasummad kahetsusväärsel kombel küll läbi liikusid, kuid olime vaid lüli ühes ketis, mitte keti algus- või lõpp-punkt.”
16 kuud hiljem algatatud uurimist selgitas juhtiv riigiprokurör Steven-Hristo Evestus ETV uudistes kuriteoteate saamisega ja sellega, et “said tuvastatud uued asjaolud”. Samal päeval oli kogunenud Riigikogu õiguskomisjon, mille esimees Jaanus Karilaid soovib luua uurimiseks erikomisjoni. Finantsinspektsiooni juht Kilvar Kessler selgitas Danske juhtumit ameti pädevuse ja ressursi puudustega minevikus. Rõhutas, et pärast pangas kohalkäimist ja kontrollimist lõpetas Danske Bank 2015. aastal riskantsete mitteresidentide teenindamise.
Justiitsminister Urmas Reinsalu tuli välja mõttega seaduseelnõust, et kehtestada ümberpööratud tõendamiskohustus. Suurte summade omanik peab tõestama nende seaduslikku päritolu. Siiani tuleb prokuratuuril tõestada selle ebaseaduslik päritolu ja rahapesu.
Eesti panku läbinud rahad kukutasid Moldovas panku ja valitsuse. Eestis alustatud kriminaalmenetlus ei jõua tulemuseni, aga poliitikud kasutavad seda valimiskampaanias.