Poliitilise liikumise „Eesti 200“ nõukogu otsustas teisipäeval, et liikumine osaleb 2019. aasta Riigikogu valimistel ja sügisel loovad nad selleks erakonna.
„Meil on olemas nägemus sellest, millised muutused on Eesti riigis pikas plaanis vajalikud ja mida tuleb nende muutuste elluviimiseks ära teha. Meie tugev meeskond otsustas täna, et on valmis need muudatused ka ise ellu viima, sest me nägime terve suve jooksul toimunud kohtumiste käigus, et meie ideedele on suur toetus ja teised parteid sellisel tasandil ei mõtle,“ ütles MTÜ Eesti 200 nõukogu esimees Kristina Kallas.
Ometi ei ole „Eesti 200“ jaoks kõik nii roosiline. Selle liikumise tegevjuht Henrik Raave oli alles mõni aeg tagasi suures segaduses. Häda on selles, et paljud nendest, kes esialgu ennast kirja panid, on lahkunud. Raave tõstis esile, et üks lahkumise põhjus on fookuse ning peamiste kandvate ideede puudumine. Et ei saada päris täpselt aru, kas ollakse partei, kas parteid tehakse või ei tehta. Nüüd on vähemasti selge see, et partei tuleb.
Tänane pilt on sellegipoolest vägagi kurb. Eelmise nädala seisuga on nende Facebooki-grupist lahkunud 548 inimest! Vaid mõned nimed: Ülle Madise, Voldemar Kolga, Tõnu Kaljuste, Peeter Rebane, Johannes Kert, Allar Jõks jne. Lahkumise üheks põhjuseks loetakse Margus Tsahkna tulekut.
Riielda on saanud ka tegevjuht Raave ise. Sest kõik tema enda ettevõtmised on väljaspoole jätnud sellise mulje: „Suure hurraaga peale, ja siis vajub ära.”
„Eesti 200“ tulevik on igatahes selgusetu ja vaevalt kuigi kaugele jõutakse. Res Publica edu jääb kättesaamatuks, EKRE ja teiste parempoolsete hääli aga tõenäoliselt pihustatakse küll.
Kesknädal ühineb Keskerakonna esimehe, peaminister Jüri Ratasega, kes soovis jõudu erakonnaks muutuvale mõttekojale „Eesti 200“.
Kn
on üks armetumaid katseid midagi asutada üldse. Juba enne loomist pankrotis.
Aga Jurka ruttas juba neid tervitama, et tulega ja röövige meilt ka mõni hääl.
On igasuguseid jobusid. On ka parteid ihkavaid jubrusid. Mis neid eristab?
Tühjus ja ei muud.
Kui ei mõisteta, mis on partei tegemine, siis aetaksegi rahvale puru silma.
Ei vali teid mitte keegi!
Valitakse Ekre!
Erakonnaks pürgiva Eesti 200 suurim häda on aga maailmavaate puudumine. Mida nad teha plaanivad, pole ka päris selge.
Oli kunagi üks luulesepp. Nii ta kirjutas jah.
Sama on ka selle kunstparteiga.
Mõneti segavad voolu,aga ei rohkemat.
Kes ikka neid narre tahab?
Inimene peaks kõigepealt teadma, kes tia Ise on. Mis on Hea ja mis on Halb. Mis on Headus ja mis on Kurjus.
Millal ja miks nende järele käiakse. See on nagu lasteaia tähtede õppimise tund.
Ja oh kui pikk on tee kirjatähtede veerimisest ülikooli õppetooli kõnet pidama üliõpilastele.
Samuti kui seda on tee enese Mina esimestest sammudest juhtima riiki, sekti, parteid jms.
Tuumakamad isikud nagu hr.Jõks (kuigi parempoolne olude sunnil, ikkagi arukas ja viisakas) ja pr. Madise jt.
lugesin lehest, lahkusid se.llest ühendusest. Ega ma midagi segi ei ajanud?