8. augustil puhkes Narvas skandaal – teatati Narvas toimunud korruptsioonikuritegudest, mille käigus tehti läbiotsimised 8 Narva linnavolikogu Keskfraktsiooni liikme kodudes ja töökohtades. Pea kõik meediaväljaanded olid suuri parastavaid pealkirju – jälle korruptsioon Keskerakonna poolt juhitavas linnas. Ka fotod olid vastavad, ikka need milledel kujutati suuri rahapakke.
Kahtlustuste kohaselt ei ole Narva linnavolikogu liikmed ennast taandanud hääletamisest volikogu istungitel, kui otsustati nendega seotud äriühingute suhtes Narva linna omandis oleva vara tasuta võõrandamise või äriühingu finantseerimise küsimusi.
Keskerakonna esimees Jüri Ratas teatas: “Avalikke vahendeid tuleb alati kasutada läbipaistvalt, lähtuvalt inimeste ühistest huvidest ning vältides huvide konflikti. Mitte ükski sent Narva maksumaksja raha ei tohi teenida kellegi erahuve. Toetan igati õiguskaitseorganeid korruptsioonikahtluste kontrollimisel nii kohalikes omavalitsustes kui riigis tervikuna. Minu juhitud Keskerakond ei salli korruptsiooni mitte ühelgi kujul. See on terve ühiskonna probleem, mille väljajuurimisse peavad aktiivselt panustama nii õiguskaitseorganid, poliitikud kui kõik inimesed. Meedias ilmunud info põhjal pole võimalik lõplikke järeldusi teha, aga kui korruptsioonikahtlused tõele vastavad, oleme valmis astuma vajalikke samme.”
9. augustil toimus Keskerakonna Narva piirkonna juhatuse erakorraline juhatus, kus arutati Narva volikogu saadikutele esitatud korruptsioonikahtlustusi. Tallinnast kohale jõudnud Yana Toom ja Jaak Aab kuulasid ära volinike arvamuse esitatud kahtluste kohta.
Volinikud teavitasid, et neile esitatud kahtlused on sisult arusaamatud, sest kõik otsused olid tehtud linna huvides. Samuti kinnitasid volikogu liikmed, et meedias esitatud väited, nagu oleks antud kinnisvara äriühingutele, mis kuulusid volinikele, ei vasta tõele, sest kõikide otsuste puhul oli tegu munitsipaalettevõtetele ja -asutustele kuuluva varaga, mis anti üle samuti vaid ühiskondlikest huvidest lähtuvalt või siis tegu oli allasutuse finantseerimisküsimustega.
Nii võib öelda, et kui kahtlustuse saanud volikogu saadikud poleks hääletanud kahtlustustes esitatud otsuste poolt, siis poleks volikogus vajalike häälte puudumisel linnale vajalike otsuseid vastu võetud ja ära jäänuks Narva linnale olulised investeeringud.
Vaadelgem siis, millised on esitatud kahtlustuste episoodid:
1. Narva linnale kuuluv sihtasutus Narva Haigla koostas sotsiaalministeeriumi eestvedamisel projekti loomaks Narvas perearstikeskus. Selle loomiseks oleks Narva tulnud investeering summas 30 miljonit eurot. Narva Haigla tegi vastava taotluse, kuid ministeerium, vaadates taotlust läbi, tegi märkuse, et polikliinikuhoone ei ole Narva Haigla omanduses, vaid seotud Haiglaga rendilepingu läbi (juba 20 aastat), aga vaja oleks, et kehtiks muu omandivorm. Seejärel andis Narva linn Narva Haiglale polikliiniku hoonestusõiguse 50 aastaks, et Narva saaks moodsa perearstikeskuse.
2. Narva linn osaleb Euroopa Liidu projektis EST-RUS, mille raames plaaniti rajada puhkealade arendused Narvas ja Ivangorodis. Projektimaht oli 270 000 €, millest Narva oleks pidanud andma omaosaluseks 10%. Projektiga oleks pidanud tegelema Narva linnale kuuluv sihtasutus Narva Linna Arendus. Linnavolikogus võeti positiivne vastus vastu, kuid kahjuks jäi see projekt toetuseta.
3. Sihtasutus Narva Linna Arendus plaanis Narvas biatlonikeskuse ehitust, kus taotleti raha EAS-ilt, mida kahjuks ei saadud.
4. EAS-ilt taotleti raha Sotsiaalmaja energiasäästlikumaks muutmiseks. Esimeseks renoveermise etapiks raha eraldati, kuid teiseks etapiks raha ei eraldatud.
5. Narva Noortekeskus, mis pole isegi Narva linna omanduses olev sihtasutus ega aktsiaselts, vaid linna allasutus, sai fondidest 650 000 €, millega Noortekeskuse hoone renoveeriti.
6. Narva linnale kuuluv AS Transservis-N taotles Narva linnalt hoonestusõiguse alusel kasutatava ma erastamist, et anda see maatükk üle linnale Eesti Vabariik 100 pargi parkimisplatsiks ümberehitamiseks.
Kõikide juhtumite puhul oli tegu volikogu liikmetega, kes olid ühtlasi nende linnale kuuluvate asutuste nõukogude liikmed ja ühel juhul on tegu ka töötajaga.
Nagu kinnitasid Narva volikogu Keskfraktsiooni saadikud, siis kõik otsused olid tehtud Narva huvides ja keegi neist ei ole isikliku kasu saanud ühtegi senti.
Narva linna Narva Linnavolikogu töökorra § 4 lõikes 4 on kirjas, et: Linnavolikogu liige ei tohi osa võtta linnavolikogu sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes on tal huvide konflikt vastavalt korruptsioonivastase seaduse § 25 lõikele 1.
Narva piirkonna juhatus on kinnitanud, et kõik kahtlustustes nimetatud otsused on tehtud Narva linna huvides ning ühtegi senti maksumaksja raha ei ole läinud kellegi taskusse ja ülal kirjeldatud otsused pole teeninud kellegi erahuvi.
Keegi kahtlustuse saanud volikoguliikmetest oma töökohtadelt tagasi ei astunud, nagu soovis seda erakonna esimees Jüri Ratas, sest peavad esitatud kahtlustusi ebaõiglasteks.
Ka Viru Ringkonnaprokuratuur on toonitanud, et mingeid piiranguid tööle pole kahtlustuse saanud volikogu saadikutele tehtud. See tähendab, et nad võivad töötada Narva volikogus ja olla valitud selle juhtorganitesse.
16. augustil toimunud Narva volikogu istungiks otsustasid volikogu Keskfraktsiooni Keskerakonna liikmed lahkuda Keskerakonna ridadest. Nagu teatas keskfraktsiooni esimees Aleksei Voronov, et erakonnast lahkutakse uurimise ajaks, et mitte heita varju erakonnale. Ühtlasi teatas ta Narva volikogus Keskfraktsiooni tegevuse lõpetamisest ja uue fraktsiooni moodustamisest nimega ”Meie Kodu Narva”.
Samuti teatas uue fraktsiooni esimees Voronov, et Viru ringkonnaprokuratuurile esitatakse kuriteoteade opositsioonisaadiku Ants Kutti kohta, kes olles SA Narva Muuseum nõukogu liige on osalenud Narva volikogu hääletusel, kus kolmel korral on eraldatud Narva Muuseumile kokku 9,5 miljonit € ehk siis tegu on üks ühele sama juhtumiga nagu on esitatud kahtlustused endistele keskerakondlastele. Voronov teatas, et kui prokuratuur ei võta seda menetlusse, siis on tegu poliitiliselt kallutatud uurimistega.
Keskerakonna juhatus otsustas 17. augustil, et septembri lõpul tuleb Narvas kokku piirkonna üldkogu, kes valib uue teovõimelise juhatuse, kuna Keskerakonnast lahkus 6 Narva piirkonna juhatuse liiget ja seega pole juhatuses vajaliku kvoorumit.
Keskerakonna esimees Jüri Ratas ütles ERR-ile, et poliitika on nagu maraton, mitte 100 meetri sprint. „Keskerakond on Narvas näidanud vastutuse kandmist maratonidistantsil. Oleme jätkuvalt Narvas tugev organisatsioon. Kogu viimase nädala sõnumil on olnud ainult üks mõte: kaitsta narvalasi. Et tagada linnavõimu läbipaistvus ja ausus,“ rääkis Ratas.
„Keskerakond läheb selles maratonis edasi, kutsume kokku Narva piirkonna aastakoosoleku, et valida uus teovõimeline juhatus. Ja minna edasi selles suunas, et viia oma programmi ellu ja küsida toetust Riigikogu valimistel,“ lisas ta. Ratas sõnas, et kõik inimesed, kes tahavad Narva linna ausalt ja läbipaistvalt panustada, on oodatud erakonnaga liituma. Keskerakonna Narva piirkonnas on ligi 600 liiget. Narva piirkonda juhib praegu Europarlamendi saadik Yana Toom.
Kesknädal.ee