Algav koolirõõmu aasta toob uusi algatusi

Foto MARGUS ANSU/SCANPIX

Mailis Reps, haridus- ja teadusminister

Kooliaasta algus loob igal aastal erilise ja ootusäreva meeleolu. Kuigi 1. septembri tähistamine tarkusepäevana on pikka aega püsinud ühesugune, sümboliseerib esimene koolipäev alati uue ja eelmistest erineva, kuid alati tegusa kooliaasta algust – koos oma rõõmude, murede, väljakutsetega ja, mis kõige olulisem – paljude õnnestumistega.

Hea algus öeldakse olevat pool võitu. Nagu äsja avaldatud Haridus- ja Teadusministeeriumi aastaanalüüsist selgus, on õpilased, õpetajad ja lapsevanemad haridusega üldiselt rahul. Küllap näitab see õpetajate ja õpilaste head koostööd ning huvi õppimise ja klassivälise tegevuse vastu. Lisaks meeldivale õppekeskkonnale toetab koolirõõmu tunne, et „ma tulen toime ja mul on head kaaslased“.

Oleks suurepärane, kui õhin, millega lapsed esimesse klassi lähevad, jääks püsima võimalikult kauaks. Me kõik soovime, et kool oleks turvaline, sõbralik, toetav ja üksmeelne paik. Paik, kuhu nii õpilane kui ka õpetaja saab tulla rõõmsalt  ja kindlustundega – minust hoolitakse ja mina hoolin koolist ning oma kaaslastest. Õpetajad on olnud meie koolide tugisambaks kõikidel aegadel ja mul on erakordselt hea meel, et juba selle aasta oktoobrikuus saame esmakordselt Aasta Õpetaja galal üle anda riiklikud hariduspreemiad ja tänada õpetajaid tehtud töö eest.

Uued õppematerjalid

Uuel õppeaastal jõuavad koolidesse mitmed uudsed digiõpikud, mis muudavad õppimise ja õpetamise mitmekülgsemaks ning koolikotid kergemaks. Jätkub koolide digitaristu kaasajastamine ja õppetöös kasutatavate materjalide ning vahendite arendamine. Erilise tähelepanu all on keerukamate IT-oskuste õpetamine, nt programmeerimine, robootika, 3D-disain ja küberturvalisus. Digioskuste paremaks arendamiseks toetatakse koole sel aastal ligi 8 miljoni euroga arvutite ja teiste digivahendite soetamiseks. Kokku jõuab koolidesse üle kümne tuhande arvuti ja nutiprojektori.

Huvitavat ja koolielu edendavat on rohkemgi. Algaval õppeaastal seatakse rohkem kui 150 üldhariduskoolis sisse laborid eesmärgiga kaasajastada õpet ja pakkuda õpilastele senisest praktilisemaid õppevõimalusi loodus- ja muusikaõpetuseks ning IT-oskuste õpetamiseks. Õppe kaasajastamine ja praktiliste oskuste omandamise võimaluste laiendamine jätkub ka kutseõppeasutustes. Selleks soetatakse erinevaid simulaatoreid, mis lubavad õppida näiteks keevitamist, kombainijuhtimist ja aiapidamist. On ka mitmeid tervishoiuõppeks vajalikke simulaatoreid. Eestile on vaja oskustega töötajaid ning kutseõppes on oluline omandada lisaks teoreetilistele teadmistele  ka kutsetööks vajalikud praktilised oskused ja vilumused. Meistriks saadakse läbi harjutamise.

Põhikool lõpueksamiteta

Algaval õppeaastal on Eesti haridussüsteemis oodata mitut suurt muudatust ja ettevalmistamisel on ka seaduseelnõusid. Suure põhimõttelise muudatusena seisab ees põhikooli lõpueksamitest loobumine. Oleme haridusorganisatsioonide ja huvirühmade esindajatega ühel meelel, et praegune lõpueksamite süsteem ei toeta õppijakeskset õpikäsitust, vaid survestab koole keskenduma eeskätt õpilaste eksamiteks ettevalmistamisele. Oluline on hoopiski see, et kool aitaks õpilasel keskenduda ja arusaamisega õppida. See lubab omandada püsiteadmisi ja oskusi ning kujundab analüüsivõimet ja maailmavaadet. Mõistmine on õppimise võti.

Muutusi on oodata ka gümnaasiumi lõpueksamites. Praegune riigieksamite süsteem on keskendunud kolmele õppeainele (eesti keel, matemaatika ja võõrkeel) ega anna tagasisidet teiste ainevaldkondade õpitulemuste kohta. Selleks on kavas kehtestada gümnaasiumilõpetajatele valikeksam, mida on võimalik valida mitmete ainete hulgast. Selle otsuse teeb õpilane oma tulevikuplaanidest lähtudes. Sageli on sooritatud riigieksam sotsiaal- ja loodusvaldkonnas eelduseks välisülikoolidesse sisseastumisel. Selleks, et laiendada gümnaasiumiõpilaste valikuvõimalusi inglise keele eksami sooritamisel, saavad õpilased tulevikus samaväärselt gümnaasiumi lõpueksamiga tasuta sooritada rahvusvaheliselt tunnustatud võõrkeeleeksami. Hea võõrkeelteoskus on tänapäeval hädavajalik edukaks õpingute jätkamiseks kõrghariduses ja konkureerimiseks tööturul nii Eestis kui ka välisriikides.

Uued tuuled puhuvad ka alushariduses. Ministeerium alustab koos partneritega uue ja tervikliku alushariduse seaduse väljatöötamist, et tagada kõigile lastele võrdne ja kõrge kvaliteediga alusharidus. Kavas on ühtlustada nõuded lasteaedadele ja lastehoiuasutustele ning paremini siduda lasteaia õppekava kooli omaga ja tagada kõigile lastele koht koolieelses lasteasutuses.

Loodan, et uus kooliaasta toob kaasa palju rõõme ja kordaminekuid nii õpilastele ja haridustöötajatele kui ka lapsevanematele. Head kooliaasta algust!

 

3 kommentaari
  1. Ülempreester 2 aastat ago
    Reply

    30 a tagasi väärtustati kõigi elualade töötajaid.
    Tänapäeval on õpetajad nagu preestrite klass, kellele vaarao peab kindlasti osa andamit loovutama . kui ta tahab vaaraoks jääda. Sõjamehed ka .Tänapäeval on ennast positsioneerinud põllumehed ,nõudes pidevalt kahjude hüvitust ja toetusi.
    Kas seetõttu keegi targemaks või paremaks muutub – oma tööd paremini teeb ja parem inimene on, saab, on iseasi. Vastupidi.

    • Õpsidega 2 aastat ago

      on meil ikka segased lood. Lubati keskmist või isegi ülemat palka, kuid ikka jääb see alla keskmise. Teisestküljest ei ela õpsid sugugi sitasti. Kui mina koolis käisin, siis oli auto (vana Volga) ainult direl. Nüüd on ka maakoolide vinguvatel õpsidel kooliesine Maseratisid, Ferrarisid ja Bentleyd täis. Muidugi pole kõik kohe välja ostetud ja makstakse renti, kuid näitaja on see ikkagi. Sest kui Katariina pole suutnud ega tahagi piletita busse vajalikele liinidele panna, siis õps peab ju kuidagi tööle saama, et elatist teenida. Sellised vastuolud on meie õpsidega.

  2. Asi 2 aastat ago
    Reply

    polegi eksamites või eksamituses, vaid inimeste teadmiste ja oskuste hindamises üldse. Eksamid toetuvad tõesti juhuslikkusele ega anna pädevat pilti. Näiteks mina olin füüsikas hädavaevu kolmeline, kuid ülimalt soodus pilet tõi mulle 5. Ja tugevamas aines sain palli madalama.
    Küll on vaja pidevat testimist eri valdkondades ja ainetes. Kui ikka õpilasel on füüsikas 27 palli (100-st) ja matas 19, siis reaalainetes ta läbi ei löö. Kuid ajaloo 87 ja eesti keele 79 palli ütlevad ette, et uus parteilane või minister on sündinud.
    Samuti tuleks rakendada ajas kukkuvat pallindust. Näiteks iga 3-5 aastaga langeks pall 10%. Seega eelmainitud füüsika 2018.a 27 palli oleks 2023.a 24 (ümardataks allapoole!), ajaloos 87-st saaks 78. Kui see hakkaks takistama, sest mittetootval tööl (nt riigiametis) ka palk langeks, tuleks tal oma tulemust uuendada. See aga nõuaks uut õppimist ehk elukestvat õpet, millest praegu palju jahutakse aga mitte keegi (peale minu muidugi) pole sellest pole aru saanud. Meenutan, et samasugune õppimisind oli aluseks ka Jaapani majandustõususel 40-50 aastat tagasi ja nüüd rakendavad seda korealased ja hiinlased, mitte aga meie. Ehk: meie teame ja tahame aga teised teevad.

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.