Aivar Jarne
Eelmisel nädalal avaldatud Haridus- ja Teadusministeeriumi analüüsi kohaselt on õpilaste, õpetajate ja lapsevanemate rahulolu haridusega üldiselt suur. Koolirõõm on suurim noorimate õppijate hulgas ja vähenenud on koolikiusamist kogenud õpilaste osakaal.
„Oleks suurepärane, kui koolirõõm, millega lapsed esimesse klassi lähevad, jääks püsima võimalikult kauaks. Mured ja õpiraskused ei tohi jääda tähelepanuta. Hariduse kvaliteedi näitajateks ei ole üksnes head ainealased teadmised ja oskused neid rakendada. Noored, kes ei ole põhikooli lõpetamise järel koolikogemusega rahul, on väiksema tõenäosusega valmis haridusteed jätkama või katkestavad lihtsamini põhikoolijärgsed õpingud,“ ütles minister Mailis Reps, lisades, et analüüsi kohaselt toetab koolirõõmu lisaks meeldivale õppekeskkonnale tunne „ma tulen toime ja mul on head kaaslased“.
Teise teemana analüüsiti õpilaste põhikoolijärgseid valikuid: keskhariduse omandab vaid 80% noortest. Eestis on põhikoolijärgsetes õpiteedes suured piirkondlikud erinevused: näiteks Ida-Virumaal jätkab kutsehariduses 42%, Tartumaal aga ainult 20% põhikooli lõpetajatest.
Kõige suurem mõju keskhariduse omandamise tõenäosusele on õpiedukusel põhikoolis. Positiivne on see, et põhikooli õppekeelel keskhariduse omandamise tõenäosusele mõju ei ole.
Endiselt on suur väljakutse aga see, kuidas vähendada õpingute poolelijätmist kutsekeskhariduses, sest põhiharidusega piirdumine kahandab oluliselt võimalusi tööturul ja haridussüsteemis. Repsi sõnul peavad erinevad õpiteed keskhariduses olema võrdselt väärtustatud ja tagama ligipääsu kõrgharidusele. „Visiooniks on õppijakeskne haridus, mis tähendab valikuvõimalusi haridustasemete ja õppeasutuste piiridest hoolimata. Mitme õppeasutuse koostööle tuginev hariduskeskus pakub mitmekesiseid võimalusi ja igakülgset tuge,“ märkis ta.
Viimase kümne aastaga on kohe pärast gümnaasiumi lõpetamist Eestis kõrghariduses õpinguid jätkanud gümnaasiumilõpetajate osakaal vähenenud kuuendiku võrra, mis tuleneb nii välismaale õppima minekust kui ka tööle asumisest. Sisseastujate keskmine vanus on kasvanud. Kui gümnaasiumis on noormeeste ja neidude proportsioon suhteliselt võrdne, siis kõrghariduses jätkanutest on noormehi keskmiselt 43%. Vanusegrupis 25–34 on kõrgharidusega mehi oluliselt vähem kui naisi, ning see vahe ei vähene.
oska ennustada, mida ütleb palju paksema palgaga haridustegelane Peep Lepik, kuid mina kui endine lihtne õps küll meie hariduskorraldusega rahul pole. Ning kõigepealt sellega, et mingi 5…10% edukaid ei kajasta ülejäänute taset. Raudselt kolmandik ei saaks põhikoolist läbi, kui neid hinnataks ENSV nõuete järgi. Siis jäi ikka klassis 1-2 laiska või lolli istuma, nüüd pead kogu selle lollikarja läbi vedma, et siis loota, et ehk ta üle labidamehe ei küüni, kuid enam ka koole ei häiri. Välja on mõeldud isegi LÕK, et neid läbi vedada või suruda. Kui 9. klassi LÕKi “lõpetab” mõni Geydar aga tema vaimne tase on 4nda klassi tasemel (paneb kahele kolmandikule ühe kolmandiku juurde ega saa aru, et tulemuseks on tervik), aga haridus on sama, siis mis väärtus sel hindamisel ja hariduskorraldusel üldse on. Vastu on jahutud, et laps peab ju kuskil olema, ehk temalegi jääb midagi külge. Nüüd lisatakse veel hüüdlause “Kas tahate oma lapse Kanuti pättiaeda saata?”. Isegi selelst ei saada aru, et haritus ja kasvatus on 2 ise asja.
Oh kooliaeg oh kooliaeg,millal sina tuled
Mul on valmis juba pliiatsid ja suled
Oh kooliaeg oh kooliaeg millal sina tuled
Koolimaja peldikus poistest saavad peded !
Koolikiusamise teemaga varajatakse koolide tegelikke probleeme :
1) Narkodiilerite tegevust lastes narkoorjuse levitamisel.
2)Homoaktivistide agressiivset aktiivsust noorte kallutamisel pederastiasse.
3) Libahariduse peale surumist s.o. vale kooliprogrammi abil valede teadmiste pealesurumist.