Majandus kasvab ja kriisi pole paistmas

Eesti majandus on kiire kasvu staadiumis. Statistikaameti andmetel oli Eesti teise kvartali sisemajanduse koguprodukti (SKP) kasv 3,7 protsenti. Kuuendat kvartalit järjest panustas majanduskasvu enim ehitusvaldkonna lisandväärtuse kasv.

Kiire majanduskasv jätkub nii sellel kui ka järgmisel aastal ning kriis lähiajal veel uksele ei koputa, prognoosis Tartu Ülikooli majandusprofessor Raul Eamets. Ta rääkis ERR-ile, et kasv on toimunud juba päris pikka aega, kuid mingil hetkel muutuvad sellised kasvud langusteks. „Ma ei näe praegusel hetkel mulli või väga suurt probleemi. Aga fakt on see, et ükski tõus ei ole igavene,“ lausus ta. Eametsa sõnul panevad kaks asja juba pikemat aega enamikku majanduseksperte muretsema: investeeringute langus, ehkki see on olnud väike, ning tootlikkuse väga madal kasv.

„See tähendab seda, et kui tööjõuühiku kulu kasvab ehk palgad kasvavad kiiremini kui tootlikkus, siis väga paljud odavad töökohad viiakse Eestist ära. Mis pikas perspektiivis on ju positiivne, et meil tulevad kallimad töökohad asemele, aga lühemas perspektiivis tekitab probleemi, et mis me teeme nende inimestega, kes töötuks jäävad. Täna see veel väga suur teema ei ole,“ tõdes professor.

Küsimusele, millised on suurimad ohud, mis võiksid Eesti majanduskasvu peatada, vastas ta, et maailmapoliitika mõjud jõuavad Eestisse suure ringiga.

„Kõigepealt reageerib mingitele otsustele Euroopa majandus, eelkõige Saksa majandus, siis läbi Saksa majanduse mõjutab see kõvasti Skandinaavia majandust, Rootsit ja Soomet ning siis jõuab see laine lõpuks Eestisse. Nii et kiireid muutusi siin läbi väliskeskkonna ei tule,“ rääkis Eamets. Ta julges selleks ja järgmiseks aastaks pakkuda ilusaid majanduse kasvunumbreid.

Majandus kuumeneb

Majanduse edasist kasvu prognoosib ka Eesti Pank, kelle hinnangul ulatub tänavu aastane majanduskasv 3,5 protsendini.

Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja rääkis, et kui vaadata viimase aja arenguid majanduses, siis kindlustunde näitajad on väga tugevad ning viitavad sellele, et kolmanda kvartali algus oli väga tugev. Senine majanduskasv on Oja sõnul laias laastus prognoosiga kooskõlas olnud – jätkunud on küllaltki tugev kasv, mis ületab ka potentsiaalse kasvu ja selles mõttes on majanduses näha teatud kuumenemist.

Ta märkis, et majanduse kuumenemine väljendub eeskätt tööjõupuuduse süvenemises. See on majanduse heas seisus üsna tavaline, aga kuna majanduskasv sõltub palju sellest, milline on olemasolev tööjõud, siis tähendab see, et mingil hetkel ei saa majandus enam nii kiiresti kasvada.

„Senine majanduskasv on tulnud küllaltki suures osas hõivekasvust ja tootlikkuse kasv on olnud küllalt madal. Ja kuna meie hõive on juba Euroopa võrdluses küllaltki kõrge, siis tulevikus saab majanduskasv olema tõenäoliselt aeglasem,“ lausus Oja.

Aivar Jarne

3 kommentaari
  1. Ärge 2 aastat ago
    Reply

    laske ennast petta arvandmetega sahkerdavate RIGIametnike mulast. Kui mingeid majandusandmeid esitada, siis tuleks ära tuua ka euro väärtusetustumine, et rahvas saaks aru palju sest KASVUST järele jääb. Äkki on see kasv negatiivne?
    Ja miks võrrelda rahaliikumist, millega saab SKT-d moonutada, kui arukam oleks rääkida eelarvest. Näiteks 2% SKT-st teiste riikide elanike mõrvamiseks moodustab tegelikult 4% meie eelarvest. Kuid ajas võib see moonduda koos SKT moonutamisega.
    Ja miks ei tooda enam võrdlusi kindlate tarbeesemete tootmisest? Näiteks palju meil toodetakse praegu kingi, telekaid, jalgrattaid, autosid rohkem kui aastatel 1975, 1955, 1935? Vastikus vaeses Eestis pandi kokku lennukeid ja vaguneid, mitu neist on kokku pandud aastal 2017, kui võimutses Jurka juhtimisel keskbande?
    Ja palju on meil nüüd lehmi ja sigu ja palju piima ja liha me toodame täna võrreldes aastatega 1975 ja 1935?
    Miks meile ei tooda neid võrdlusandmeid?
    Aga just arvudega sahkerdajad toodavad ju puhast valet. Näiteks tänagi hommikul jäi telekast silma, et eestlased elavat nüüd 10-13 aastat kauem kui 1994.a. Kuid milllegipärast pole olnud kuulda, et oleks üle elatud senise rekonrdiomaniku 112-aastane iga. Et nüüd surdaks juba 125-selt või 120-selt. Kui nüüd tõde avaldada, siiss elgub, et inimesed ei ela sugugi kauem, vaid see tulemus on tehislikult meisterdatud veel elusolevate keskmisest east. Kui aga kari nooremaid kaob kuskile ära (läksid Venemaale või mujale välismaale), siis loomulikult keskmine tõuseb. Kuid see ei tähenda, et nüüd inimesed elaks 10 või 13 aastat kauem.
    Ka 100 vanima surnu seas on olnud kasv vaid 1 aasta! Ja sedagi tänu hooldekodudele, et seal neid laipu hoitakse tehislikult elus. Ikka selleks, et arvud oleks ilusad ja saaks hõisata. Kuid kui inimene hakkaks mõtlema, siis saaks ta kohe aru, et kui tänaseid petiseid järgida, siis aastal 2040 peaks mehed keskmiselt elama 86 aastani, naised 92 aastani ja aastal 2063 juba vastavalt 99 ja 102 eluaastani. Kuid siis küsib isegi lihtsameelne algharidusega inimene, et kui meil inimesed hakkavad juba Metuusalat ohustama, siis miks samamoodi ei sure keskmiselt iniemsed mujal maailmas?
    Ja ongi kogu meie tänane vale kokku varisenud. Nagu kõik ülejäänud valed.

  2. Metuusala 2 aastat ago
    Reply

    90 elasid Wabariigiaegsed mõned. Sõda, selle viletsad ajad hoidsid nende tervist. Ka ei jõudnud nad süüa nii mürgiseid toiduaineid kui praegu. Nii kui need tulema hakkasid, surid ka. Muidu oleksid ehk 102 elanud.

  3. Majanduskriisiga 2 aastat ago
    Reply

    on nii, et see ei karju tulles. Tuleb välja kellegi sahkerdamine ja kohe tähtsad osakud kukuvad kolinal. Ja edasi juba doominoefektiga tulevad esile muudki vead ja ongi uus masu käes. Siis on tarku palju, sest nähti ammu ette jne.

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.