Eesti majandus on kiire kasvu staadiumis. Statistikaameti andmetel oli Eesti teise kvartali sisemajanduse koguprodukti (SKP) kasv 3,7 protsenti. Kuuendat kvartalit järjest panustas majanduskasvu enim ehitusvaldkonna lisandväärtuse kasv.
Kiire majanduskasv jätkub nii sellel kui ka järgmisel aastal ning kriis lähiajal veel uksele ei koputa, prognoosis Tartu Ülikooli majandusprofessor Raul Eamets. Ta rääkis ERR-ile, et kasv on toimunud juba päris pikka aega, kuid mingil hetkel muutuvad sellised kasvud langusteks. „Ma ei näe praegusel hetkel mulli või väga suurt probleemi. Aga fakt on see, et ükski tõus ei ole igavene,“ lausus ta. Eametsa sõnul panevad kaks asja juba pikemat aega enamikku majanduseksperte muretsema: investeeringute langus, ehkki see on olnud väike, ning tootlikkuse väga madal kasv.
„See tähendab seda, et kui tööjõuühiku kulu kasvab ehk palgad kasvavad kiiremini kui tootlikkus, siis väga paljud odavad töökohad viiakse Eestist ära. Mis pikas perspektiivis on ju positiivne, et meil tulevad kallimad töökohad asemele, aga lühemas perspektiivis tekitab probleemi, et mis me teeme nende inimestega, kes töötuks jäävad. Täna see veel väga suur teema ei ole,“ tõdes professor.
Küsimusele, millised on suurimad ohud, mis võiksid Eesti majanduskasvu peatada, vastas ta, et maailmapoliitika mõjud jõuavad Eestisse suure ringiga.
„Kõigepealt reageerib mingitele otsustele Euroopa majandus, eelkõige Saksa majandus, siis läbi Saksa majanduse mõjutab see kõvasti Skandinaavia majandust, Rootsit ja Soomet ning siis jõuab see laine lõpuks Eestisse. Nii et kiireid muutusi siin läbi väliskeskkonna ei tule,“ rääkis Eamets. Ta julges selleks ja järgmiseks aastaks pakkuda ilusaid majanduse kasvunumbreid.
Majandus kuumeneb
Majanduse edasist kasvu prognoosib ka Eesti Pank, kelle hinnangul ulatub tänavu aastane majanduskasv 3,5 protsendini.
Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja rääkis, et kui vaadata viimase aja arenguid majanduses, siis kindlustunde näitajad on väga tugevad ning viitavad sellele, et kolmanda kvartali algus oli väga tugev. Senine majanduskasv on Oja sõnul laias laastus prognoosiga kooskõlas olnud – jätkunud on küllaltki tugev kasv, mis ületab ka potentsiaalse kasvu ja selles mõttes on majanduses näha teatud kuumenemist.
Ta märkis, et majanduse kuumenemine väljendub eeskätt tööjõupuuduse süvenemises. See on majanduse heas seisus üsna tavaline, aga kuna majanduskasv sõltub palju sellest, milline on olemasolev tööjõud, siis tähendab see, et mingil hetkel ei saa majandus enam nii kiiresti kasvada.
„Senine majanduskasv on tulnud küllaltki suures osas hõivekasvust ja tootlikkuse kasv on olnud küllalt madal. Ja kuna meie hõive on juba Euroopa võrdluses küllaltki kõrge, siis tulevikus saab majanduskasv olema tõenäoliselt aeglasem,“ lausus Oja.
Aivar Jarne