Valitsus kiitis täna heaks Haridus- ja Teadusministeeriumi teise investeeringute kava eelnõu, millega antakse 12 omavalitsusele 45,5 miljonit eurot, et toetada koolihoonete kaasajastamist. Investeeringutega vähendatakse omavalitsuste kulusid ning suunatakse rohkem vahendeid hariduse sisulisteks tegevusteks. Projektid viiakse ellu Tallinnas, Tartus, Narvas, Kohtla-Järvel, Sillamäel, Haapsalus, Pärnus, Türil, Rakveres, Hiiumaal ja Saaremaal. Eelmises taotlusvoorus sai toetust 22 kooli.
Haridus- ja teadusminister Mailis Reps tänas omavalitsusi suure töö ja ettepanekute eest. “Mul on hea meel, et lisaks eelmise vooru 22 koolile saavad investeeringute kaasabil korrastatud veel 12 omavalitsuse koolid ja õpilased ning õpetajad saavad endale kaasaegse koolimaja. Nii paraneb õpikeskkond ja suureneb kohalike omavalitsuste võimekus. Teeme tööd selle nimel, et järgmisel tõukefondide perioodil omavalitsuste toetamine kindlasti jätkuks. Neid linnu ja valdu, kes soovivad korrastada koolivõrku ja kaasajastada koole, on veel kümneid,” ütles Reps.
Gümnaasiumiastme pidamisest loobunud, riigigümnaasiumiga omavalitsused või põhikoolide võrku korrastanud omavalitsused said investeeringuprogrammist toetust taotleda koolide õppekeskkonna parandamiseks, viies nende suuruse vastavusse õpilaste arvu muutusega. 28st esitatud taotlusest oli võimalik toetada 12 ettepanekut kogumahus 45,5 miljonit eurot.
Toetust saanud projektidega rekonstrueeritakse ning ehitatakse peaaegu 44 000 ruutmeetrit kaasaegset ja säästlikku koolipinda ning haridustaristu pind väheneb 31 000 ruutmeetri võrra.
Sarnane kava 22 projektiga mahus 55 296 817 eurot kinnitati 2017. aastal. Selleks sügiseks valmib neist kuus projekti. Kahe taotlusvooru investeeringute maht koos omaosalusega on kokku u 116 miljonit eurot, millest 102 miljonit tuleb Euroopa Regionaalarengu Fondist.
Vaata koolide nimekirja siit!
Eelmisel perioodil toetatud koolid
Lisainfo:
• Munitsipaal- ja riigikoolide võrgu korrastamise eesmärk on vähendada omavalitsuste ja riigi kulusid koolide haldamisele. Selle arvelt on võimalik rohkem panustada õpetajate, koolijuhtide, tugispetsialistide palkadesse, õpikeskkonda ning hariduse kvaliteeti.
• Aastaks 2020 on plaanis vähendada haridusvaldkonnas pinnakasutust 500 000 ruutmeetri võrra.
• 2015. aasta kevadel kinnitas valitsus üldhariduskoolide võrku investeerimise põhimõtted, mis on 241 miljoni euro suuruse koolivõrguinvesteeringute kava käivitamise eelduseks.
• Investeeringutest toetatakse gümnaasiumide ja põhikoolide taristu nüüdisajastamist ja pinnakasutuse optimeerimist.
Kesknädal.ee
kukub aga välja nii, et kui mingi kool on raha täis topitud, siis varsti see kool kaob ja läheb ärikatele üle. Nii et ETTEVAATUST!
arukam oleks anda kogu raha Tallinnale, siis läheks kõik Eesti lapsed sinna kooli. Ja teised koolid saaks vabalt kinni panna ja ärikatele maha müüa.