Eestis tõstetakse sel aastal taas maamaksu; kuigi maa- ja ruumiamet väidab, et tulemused pole valmis ja neil pole midagi suurema üldsusega jagada, selgub ministeeriumi dokumentidest, et plaan on paigas ning hinnatõus üldjoontes teada, kirjutab Postimees.
Sel aastal toimub Eestis üle nelja aasta taas niinimetatud maa korraline hindamine. Maaomanikele on see oluline seetõttu, et sellest tulenevate arvude alusel määratakse inimestele ja ettevõtetele maamaks. Täpsemalt: maa- ja ruumiamet rehkendab välja iga krundi väärtuse. Selle, millistes protsendivahemikes maksustada tohib, on seadusesse kirjutanud valitsus ja otsustanud riigikogu. Ja selle, milline maamaks tuleb (ehk kuidas tekib võrrand maa hind korrutada protsendivahemikuga), otsustab omakorda kohalik omavalitsus iga aasta oktoobrikuu lõpuks.
Oluline on teada, et kui aastakümneid madalal püsinud maamaksu lubati pärast esimest maa väärtust hüppeliselt kergitanud ümberhindamist mitte tõsta üle 10 protsendi aastas, siis see piirang kehtis vaid ühe aasta. 2025. aastal lubas valitsus maksu kergitada kuni 50 protsenti ja nüüd võib omavalitsus maksusummat tõsta vastavalt oma äranägemisele 10 kuni 100 protsenti aastas, kuni maamaks vastab täies mahus maa tegelikust hinnast tulenevale määrale.
Postimees uuris, mida selle aasta korralise hindamise tulemused näitavad? Maa- ja ruumiamet on küsimise peale kidakeelne. Ameti maa hindamise osakonna juhataja Marje Kolmar-Grüner ütleb järelepärimise peale, et selle aasta korraline maa hindamine on veel pooleli ning lõplikud tulemused selguvad 31. oktoobriks.
«Seetõttu ei saa praegu öelda lõplikku protsenti, kui palju maa väärtus võrreldes eelmise hindamisega tervikuna või konkreetsetes piirkondades muutub,» vastas Kolmar-Grüner. «Senine 2020–2026 esimese poolaasta tehinguandmete analüüs näitab, et mitmes osas ei vasta kehtivad väärtustasemed enam kinnisvaraturu tegelikule hinnajaotusele.»
Ametniku kantseliidi saab lihtsasse keelde tõlkida: maa hind on tõusnud
Kolmar-Grüner lisas, et hindamise käigus tuleb analüüsida ligikaudu 770 000 katastriüksust. «Kuigi korraline hindamine on massanalüüs, on tegemist väga suurte andmemahtudega ning osa analüüse teevad kutselised hindajad käsitsi. Need analüüsid ei ole veel lõpetatud. Maa- ja ruumiamet ei saa prognoosida maamaksu laekumist,» hoidus Kolmar-Grüner midagi konkreetset ütlemast.
Kuigi Kolmar-Grüner väidab Postimehele, et maa hinna tõusuprotsente veel pole ja maamaksu tõusu nad kah prognoosida ei saa, on ametlikust kirjavahetusest leitav hoopis risti vastupidine: teada on üldjoontes nii maa väärtuse tõusuprotsendid kui ka nende mõju maamaksule.
Nimelt on riigi dokumendisüsteemist leitav majandus- ja tööstusministri Erkki Keldo 4. augustil allkirjastatud maa korralise hindamise metoodika muutmise eelnõu. Tollesama eelnõu on seal leiduva info põhjal pannud suuresti kokku maa- ja ruumiameti enda töötajad, teiste seas toosama Kolmar-Grüner.
Eelnõust selgub, et kavandatav maa väärtuse tõus on muljetavaldav. Sisuliselt on amet teinud hindamist nõnda, et katastriüksused on jagatud kaheksasse eri hinnaklassi – seda seetõttu, et ei tekiks olukorda, kus pisike kehva mullaga suvila Kesk-Eestis peaks maksma sama summat nagu Tallinna kesklinna kinnistuomanik.
Nende andmete põhjal saab öelda, et kõikide klasside maksustatava maa hind tõuseb hüppeliselt: kõige väiksem on tõus paradoksaalselt kõige madalamas ja kõrgemas klassis: 25 protsenti. Muidu on tüüpiline pigem 30-protsendine hinnatõus.
Kui Kolmar-Grünberg väitis, et ei saa Tallinna kinnisvarahindade tõusu välja tuua, siis eelnõu jaoks on seda suudetud siiski teha: näiteks vanalinna puhul on eelnõu tegijad hinnanud, et kui varem oli kõige madalam summa, mida ehitusõigusega kinnistu ruutmeetri eest küsida sai 450 eurot, siis nüüd tõuseb see 580 euro peale. Need on miinimumväärtused – ülespoole saab alati.
Rahakott tuleb pärani avada mitmete Tartu linnaosade kinnisvaraomanikel, sest eelnõu järgi kohendati hindu lausa 40 protsenti.
Oluline on teada, et need hindamistulemused tehakse kinnistute kohta teatavaks küll sel sügisel, aga nende järgi tuleb hakata maksma alates 2028. aastast – ehk üks aasta antakse inimestele armuaega raha kokkukraapimiseks.
Kui maa- ja ruumiamet oma esialgses vastuses väitis, et nemad ei saa prognoosida maamaksu laekumist, siis suuresti nende tehtud eelnõus toodud andmete järgi saab need rehkendused lihtsa vaevaga ära teha.
Seadusetegijad ise kirjutavad, et näiteks ehitusõiguse mudeliga hinnatakse Tallinnas ligikaudu 11 000 ja Tartus ligikaudu 3000 katastriüksust. Muudatuse tulemusena suurendatakse ehitusõiguse ruutmeetri väärtusi üldjuhul umbes 30 protsenti ja see toob kaasa asjaomaste katastriüksuste maksustamishinna suurenemise.
Postimees uuris, palju see Eesti maksustamishinda mõjutab? Selgub, et päris korralikult. Nimelt on ministeeriumis rehkendatud, et hinnanguliselt kerkib ehitusõiguse mudeliga hinnatavate maatükkide maksustamishind seniselt 7,5 miljardilt eurolt 9,6 miljardile eurole.
Aktiivse turuta maa mudeli puhul, millega hinnatakse madalaima väärtustasemega ligikaudu 400 000 katastriüksust, kerkib maksustamishind seniselt 1,8 miljardilt eurolt 2,3 miljardile eurole.
«Muudatuse tulemusena tõusevad madalaimad väärtustasemed üldjuhul mõõdukalt, ligikaudu 25–33 protsenti. See võib tuua kaasa asjaomaste katastriüksuste maksustamishinna kasvu, kuid see vastab turul toimunud hinnataseme muutusele,» seisab eelnõus.
Muu hulgas selgub seletuskirjast samuti, et selle tegijad ei taha end tulevase maamaksutõusuga sugugi siduda. Nimelt kirjutatakse Keldo allkirjaga dokumendis: «Väärtustasemete muutmine ei avalda otsest mõju maa maksustamishinna kujunemisele, kuna eelduslikud väärtusvahemikud ei ole hindamismudelite otsene sisend, samuti on hindamise tulemus üksnes maamaksu arvestamise alus. Kohalik omavalitsus otsustab seaduses sätestatud piirides maamaksumäärad, maamaksu aastase tõusu piirmäärad ning maksusoodustused.» Nii pannakse kogu vastutus omavalitsuste õlgadele.
BNS
Taevas tule appi.Meie valitsus teeb enne järgmisi valimisi meie rahva enamuse veel vaesemaks kui praeg. Kogu aeg mõeldakse välja igasuguseid lollusi. Nad ei ole siiani aru saanud et valitsus on valitud selleks et kindlustada oma rahva heaolu.ise meie negatiivse valitsuse liikmed teenivad palju ja üldse ei hooli sellest et meie rahva enamus aina vaesub.Mis inimesed need küll on kes valisid meile sellise viletsa valitsuse ja eks e-valimised aitasid kaasa. Kõige hullem on veel sõjaohtmeiepoolse vihavaenu õhutamise tõttu,ja vaesumine muidugi ka.
Kui oli võimul esimene liberaalide valitsus siis algatas Laar Eesti majanduse hävitamist mille viisid lõpule Tiidu ja reffide valitsused kuid riigivõim raha vajab.Kuna meil kapitalismis Riiklik majandus puududb siis raha saadakse ainult maksukoormistega.Kuigi oleks ikka pidanud ka Riiklik majandus säilima mis annab iseseisvalt majandust juhtida ,riigile kasulikul moel ja ka sissetuleku.Nõuka ajal oli Eestil väga tugev majandus ja seda ka EW ajal aga nüüd on seis 0.Nüüdse võimu peamised raha kulud on omale suurte palkade kindlustamine,mingisuguste äraspidiste organisatsioonide ülalpidamine,propaganda ja sõjahüsteeria ülespuhumine milleks on sõjamaks?.