Vaatamata ilusale reedesele õhtule eelmisel nädalal, kogunes Setomaal Meremäe kooli kenakesti rahvast, kes soovisid Keskerakonna korraldatud rahvaarutelul kaasa rääkida. Õhtut juhtinud Riigikogu liige Anneli Ott pakkus lisaks laudkondades arutatud teemadele ka ise välja päevakohaseid küsimusi, mille üle õhtu jooksul diskuteerida.
Regionaalpoliitika lauas olid üheks tulisemaks probleemiks kohalikud maksuerisused, mida tuleks regioonide arendamiseks rakendada. Võru valla üks juhte Ülo Tulik lisas, et lisaks maksuerisustele pigistatakse kohalikku valda ka liigse bürokraatiaga. Riigiametnikud võiks tema meelest kontrollimise ja uute reeglite kehtestamise asemel panna rohkem lahendama kohalikke probleeme.
Sotsiaalvaldkonnas soovitati enam tähelepanu pöörata eakate jaoks jõukohaste hoolduskeskuste rajamisele. Ent mõeldi ka noortele, kellele oleks vaja luua noorte perede toetuse meede, et nad jääksid senisest rohkem kodukohta. Laste osas aga pakuti tõhustada tervisekontrolli. Selles laudkonnas osales ka tuntud otepäälane, praegune volikogu aseesimees Jaanus Raidal, kes tuli oma sõnul maad kuulama, kuidas mujal neisse probleemidesse suhtutakse ning missuguseid lahendusi pakutakse.
Maaelu poole pealt sooviti pöörata suuremat tähelepanu teede kordategemisele. Elavalt arutleti ka kohapealsete väikeettevõtjate toetuste üle. Diskussiooni sekkus kohal viibinud maaeluminister Tarmo Tamm, kes rääkis mitmetest meetmetest, mis peaksid elavdama maaelu ning toetama noori põllumehi. Kui ministrilt küsiti, kust võiks osta 1000 hektarit maad kohapeal maaettevõtluse arendamiseks, pidi minister laiutama käsi. Head põllumaad polegi enam kuskilt saada. Ta tõi näiteks, et kui linnades korterite ostu-müügikuulutusi tuleb aina juurde, siis maamüügikuulutusi jääb üha vähemaks. „1000 hektarit vaba maad pole Kagu-Eestis kohe küll pakkuda,“ lausus ta.
Taristu ja ettevõtluse laudkonnast pakuti üle vaadata tasuta bussisõidu aegasid, et kõigist sõidetavatest kohtadest saaks ikka bussi peale. Samuti oleks rohkem vahendeid vaja teede kordategemiseks. Üheks õhkujäänud küsimuseks kerkis kodanikupalk, mida tuleks maksta piiriäärsete valdade elanikele, et nad piirialal hoolsamalt silma peal hoiaksid.
Õhtu lõpetuseks oleks paslik olnud laul kitarri saatel, mida hariduse arutelu vedanud Riigikogu liige Märt Sults oli ka valmis tegema. Ent õhtu sõnaline osa oli seekord nii sisukas, et kitarrimänguks jäi teine kord.
Vaata ka pildigaleriid!
Aivar Jarne
on Eestis palju, pean silmas kasutamata maad. Kuid need maa-alad on ÄRASTATUD ning neid hoitakse teadlikult söötis. Viga on just nimelt OMANDIS, sest maad pole inimene ise loonud ega saa ka seda omandada. Maa on osa meie maamunast ning on olemas meist sõltumatult, meie seda vaid kasutame.
Arukas lahend oleks selline, et maad saab KASUTADA, mitte omandada. Tahad põldu teha, lähed ja küsid vallalt või kohalikult külalt, et kasutad seda kas kartuli, teravilja või muu lubatud vilja kasvatamiseks või heinamaaks. Kui ka kasutad, siis mingit maksu maksma maa eest enam ei pea, sest sa juba lood ühisväärtusi. Kui aga jätad maa kasutamata, siis pead maksma trahvi maa mittekasutamise eest ning sel määral, millist väärtust oleks toonud selle maa kasutamine sihtotstarbeliselt. See paneks ahnurid juba mõtlema, kas tasub lihtsalt niisama maksta, kui kasugi ei saa. Parem on seda maad kasutada mitte võtta.
Kui võtad maa mille ehitamiseks või rajamiseks, siis peab maakasutusleping ette nägema ka ehitusaja ja kohustuse pärast kasutamist kõik ära koristada. Selline kohustus laieneks ka kasutaja vahetumisel uuele kasutajale.
Nii saaks me lahti 15 aastat ehitatavatest varemetest ja roiskuvast risust. Igatahes peab karistus olema niivõrd tõhus, et ta kasutajale poleks kasulik.
Nii et Meremäe kandis vaadake oma maa-alad üle, mida kasutatakse ja mida mitte. Kui ei kasutata, siis kohe trahv peale ja kui too võltsomanik ei taha maksta, siis tuleb maa ära võtta ning anda kasutamiseks tegelikule kasutajale.
Muidugi tuleb enne ka seadusi muuta, kuid see on juba kukepea, sest keskbande, peded ja isamaareeturid on ju võimul ning uus seadus on ette olemas. Saaks ka enna valimist hõisata, mida kõike rahva heaks sai ära tehtud.
Kuna ma aga tunnen hästi Annelit ja Tarmot, siis olen ette 100% kindel, et just need mee mokapeale määrijad vastava seaduseelnõuga välja ei tule. Sest lärm on tähtsam kui tegu ise. Ehk tegemist on loomult petistega.