Algas Riigikogu sügisistungjärk

Enn Eesmaa, Riigikogu I aseesimees

10. septembril algas Riigikogu XIII koosseisu viimane sügisistungjärk. Vaieldamatult on kõige suurem ülesanne kinnitada ja vastu võtta 2019. aasta riigieelarve. Eelarve, mis on vastutustundlik ja jätkusuutlik ning kõikide huvirühmadega arvestav.

Esimene istunginädal toob lugemisele eelnõusid siseturvalisuse, maaelu, tervise, keskkonna ja muude valdkondade teemadel.

Esimesele lugemisele tuleb Balti riikide valitsuste hädaolukordade ennetamise ja reageerimise alase vastastikuse abi ja koostöö kokkuleppe ratifitseerimise seadus. Arutame emakeelepäeva kui võimaliku riigipüha üle. Liigume seadusemuudatuse suunas, mis aitab lihtsustada ning ühtlasi tagada tõhusamat järelevalvet väetiste registreerimise ja turule toomise alal. Samuti vajab uuendamist narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seadus.

Lisaks paljudele eelnõudele jätkab Riigikogu mitmete olulise tähtsusega riiklike küsimuste arutelusid. Esimene toimub 13. septembril ning teemaks on „Venekeelsete lasteaedade ja koolide üleminek eestikeelsele õppele“.

Kuna istungeid kinnitatakse ühe nädala kaupa, siis on raske ennustada, mis eelnõud kindlasti veel sellel sügisel lauale jõuavad. See omakorda oleneb nii komisjonide ja fraktsioonide tööst, valitsuse ettepanekutest kui ka sealt edasi – Riigikogu juhatuse otsustest. Loodetavasti minnakse edasi abipolitseinike seaduse muutmise seadusega, millega täpsemalt määratletakse abipolitseinike kohustused, võimalused ja piirangud. Samuti perehüvitiste seaduse muutmisega, millega ühtlustatakse vanemapuhkuste süsteemi, andes rohkem võimalusi töö- ja pereelu ühildamiseks.

Oma järge ootab põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seadus, mis näeb ette eraldada valdadele ja linnadele igal aastal riigieelarveline toetus, mis kataks haridusele tehtavatele kulutustele lisaks ka tugispetsialistide tööjõukulud, kuna kohalikud omavalitsused on erineva võimekusega ning kõigil pole finantsvahendeid vajaliku tugipersonali palkamiseks. Ning samuti erakonnaseaduse muutmise seadus, mille eelnõu näeb ette riigieelarvest erakondade rahastamise vähendamist.

Kindlasti on plaanis arutada ka Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse muudatusi, sealhulgas eelkõige ööistungite võimalikku kaotamist – kolmapäevase istungi lõpuaeg võiks ka minu arvates olla 00:00. Olen juhatanud istungit kell pool neli hommikul, ja kuuest saalis viibinud saadikust magas laua taga kaks. Mitte viinast, vaid lihtsalt väsimusest. Ometi pole  ülesanne töö- ja kodukorda täiustada lihtne, sest enne valimisi kuumeneb tuntavalt Riigikogu sisekliima ning igal fraktsioonil on soov tõestada, et just tema on õigel teel. Seda rohkem, et piiride seadmine tähendab samas ka nende ületamist.

Need on vaid mõned üksikud eelnõud ja arutlusteemad paljudest, mis oma saatust sügisel ootama jäävad. Loomulikult ei tohi ära unustada ka erinevaid arupärimisi, mis lähenevaid valimisi arvestades on kindlasti veel teravamad ja kompromissitumad. Loodan siiralt, et kõik Riigikogu liikmed mäletavad ametivannet ning pingutavad väärikalt oma ametiaja lõpuni.

 

1 Kommentaar
  1. Võib 2 aastat ago
    Reply

    ette kindel olla, et see ebaseaduslik vanurite kogu ei võta ette ühtki seaduseelnõu, mille puudumise pärast nad varem opositsioonis nii agaralt irisesid. Nüüd on ka rehvide plaanid kiirkorras ellu viidud ja rohkemaks mõistust ei jätku.
    Valimise eel saab näha ja kuulda, milliste altkäemaksude ja muude lollustega need surmaeelikud taas välja tulevad.

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.