Euroopa Parlamendi komisjon toetab vähemuskeelset haridust

“Vastupidiselt Eestis levinud müüdile ei arva Euroopa Parlamendi haridus- ja kultuurikomisjon, et vähemuskeelne haridus on segregatsioon,” nõnda kommenteeris Euroopa Parlamendi liige Yana Toom komisjoni arvamust “Vähemuste õiguste miinimumstandardid” (Minimum Standards for Minorities) raportist, mida võeti vastu esmaspäeval, 24. septembril.  

“Vastuvõetud dokumendis öeldakse, et emakeelne haridus mängib olulist rolli keeleliste õiguste tagamisel ja ELi kodakondsuse väärtuse suurendamisel. ELi liikmesriike kutsutakse üles looma tingimusi piirkondlike, etniliste ja keeleliste vähemuste hulka kuuluvatele isikutele emakeelse hariduse omandamiseks  kõikidel tasanditel,” selgitas Toom.

“Mina kui minu fraktsioonist variraportöör, võtsin selle dokumendi eelnõu arutamisest otseselt osa. Kõikide peamiste fraktsioonide esindajad olid üksmeelel selles, mis puudutab vähemuskeelse hariduse toetamist. Arvamus kiideti  heaks 14 poolthäälega. Vastu olid ainult kaks parlamendiliiget, erapooletuid ei olnud,” märkis Euroopa Parlamendi saadik.

Haridus- ja kultuurikomisjoni dokumendis rõhutatakse, et “emakeel on kultuurilise ja isikliku identiteedi keskne element ja vähemuste kultuuri lahutamatu osa, mis tagab selle väljenduse, leviku ja edasikandmise.”

“Samal ajal kui Eesti parempoolsed erakonnad otsivad võimalusi piirata vähemuste emakeele – vene keele – kasutamist avalikus ruumis ja suruda see välja haridussüsteemist, Brüsselist tuletatakse meile viisakalt meelde: rahvusvähemuste õiguste austamine on üks ELi põhiväärtusi,” ütles Toom.

Aruande “Vähemuste õiguste miinimumstandardid” (Minimum Standards for Minorities) läbivaatamine Euroopa Parlamendi täiskogul on kavandatud oktoobriks.

Yana Toomi büroo

3 kommentaari
  1. Olen 2 aastat ago
    Reply

    Baaba-Jaanaga ühte meelt. Sest mida vähem õpivad vankad eesti keelt, seda võõramaks nad siinsele ühiskonnale jäävad ning kuskile jõudmiseks peavad nad olude sunnil siit ka jalga laskma. Mis tegelikult eesmärk ongi. Ei arva, et suudame taastada 95% eestlaste ülekaalu, kuid ka 75% ja 85% eetslasi Eestis on suur samm edasi.
    Sellepärast ma ei saagi aru, miks helmed, Põlluaas ja Madison nii kangesti tahavad, et vankad lõimuks nii, et nad igaveseks siia jääks. Tegemist on ju puhtalt eestlusevastase tegevusega. Seega tuleb igati Baaba-Jaana ja Kimmi ettevõtmist toetada ning venekeelsed koolid peavad jääma puhtalt venekeelseteks.

  2. Kas 2 aastat ago
    Reply

    nüüd võib loota, et ka ukrainlased, belarussid, tatarlased ja muukeelsed lapsed saavad õppida omakeelsetes koolides?
    Mis on siis äratasuvuse piirmääraks? Või arv, millele tuleb suure tõenäosusega peale maksta?
    Miks meil praegu soositakse ainult venekeelset harimist, nagu teisi polekski? Miks me tahame, et kõik teised rahvused venestuks just meie eestvedamisel ja tagantlükkamisel?

  3. uskmatu 2 aastat ago
    Reply

    Niikaua kui me vaidleme venekeelse hariduse üle trügib ingliskeel eestikeelse hariduse välja.Kui me ei lõpeta koolides nn.”homoõpetust”,niikaua kui ajalugu õpetatakse Laari õpikute järgi jne. surub ingliskeel eesti keele täielikult välja.Ülikoolides on see juba alanud ja 20-30 aasta pärast on ka gümnaasiumite põhiained ingliskeelsed,eesti keeles saad õppida Laari ajalugu.

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.