Indrek Veiserik, ajakirjanik
Möödunud pühapäeval tähistati 30 aasta möödumist Eestimaa Rahvarinde asutamiskongressist 1. ja 2. oktoobril 1988 Tallinna Linnahallis.
Rahvusraamatukogus toimuvale üritusele kogunes väärikas seltskond Rahvarinde veterane. „Kõik oleks justkui teada ja hästi meeles, ja ei ole ka – detailid kaovad aegade hämarusse. Inimesed, kes aktiivselt osalesid laulvas revolutsioonis, on nüüdseks 50-aastased ja vanemad. Paljud on meie hulgast lahkunud. Nooremad teavad laulvast revolutsioonist, veidi utreeritult öeldes, ainult Mart Laari õpikute järgi,“ märkis ürituse läbiviija Kostel Gerndorf, Rahvarinde eestseisuse liige, eesistuja oktoobris 1988.
Gerndorfi sõnul konkreetsetest isikutest ei räägita palju või nimetatakse ainult tuntumaid juhtkujusid, esitades neidki „heade“ või „halbade“ rahvarindelastena. Ka on Gerndorfi väitel Rahvarinnet aastakümnete jooksul kohati maha tambitud. Selleks on olnud poliitilisi põhjusi. Ta tõi näitena, et taasiseseisvumise kuupäev 20. august sai alles 1998. aastal riigipühaks.
Konverentsil esitleti raamatut „Eestimaa Rahvarinne 30“. „Tegin ettepaneku artikkel kirjutada vähemalt 60-le Rahvarindes juhtivalt tegutsenud kunagisele kolleegile. Nõustus umbes poolsada inimest, kellest 35 ka oma artikli käesoleva kogumiku jaoks saatis,“ märkis Gerndorf.
Konverentsil esinesid Mati Hint, Rein Veidemann, Küllo Arjakas, Ignar Fjuk, Marju Lauristin, Raivo Vare, Rein Ruutsoo, Erik Terk, Peet Kask, Andrus Öövel jt. Konverentsi tervitas peaminister Jüri Ratas.
Intrigeerivamaks hetkeks konverentsil kujunes omaaegsete rahvarindelaste Marju Lauristini ja Peet Kase erinev nägemus Rahvarinde ja Eesti Kongressi suhetest.
Marju Lauristin väitis oma ettekandes, et Rahvarinde ja Eesti Komitee vaheline konkurents oli eluterve ja demokraatlik. Mõlemat organisatsiooni ühendasid samad sihid ja vabaduseaade. Lauristin väljendas oma ettekandes üldse vastumeelsust Rahvarinde ja Eesti kodanike komiteede vastandamisele.
Pärast seda, kui Lauristin oli oma „ühtsusest“ pakatava kõne pidanud, sai ettekandeks sõna Peet Kask. Tema esitles hoopis teistsugust suhete dünaamikat. „Üksmeelsust lihtsalt ei olnud – tegelikult olidki frustratsioon ja vaenamine,“ märkis Kask.
„Kuni augustini 1991 olid kummalgi poolel iseseisvuse taastamise strateegiad ja taktikad võrdlemisi teravalt teineteise vastu töötanud,“ märkis Kask. Ta tõi hulga näiteid, kuidas tulihingeliselt töötati rahvarindelaste algatustele vastu.
Peet Kask meenutas 1919. aasta Iirimaa vabadussõda inglaste vastu. Pärast vabadussõda puhkes aga 1922. aastal Iirimaal kodusõda, mille ohvrite hulk ületas vabadussõjas langenute oma.
Kask meenutas Eesti kodanike komiteede esindajat Vardo Rumessenit, kes sügavaimate vastuolude aegu lasi lendu ähvarduse verevalamisest. Õnneks jäi veri Eesti taasiseseisvumisel, erinevalt Iirimaast, rahvuskaaslaste vahel voolamata.
„Lõhe rahvusfundamentalistide ja reaalpoliitikute vahel pole ka tänaseks kadunud, ehkki see on läbi teinud muutusi nii olemuses (küsimuses, mille alusel lõhe olemas on) kui ka inimeste osas, kes üht ja teist poolt esindavad. Ka nüüd võib küsida: kui ohtlik see lõhe on?“ märkis Kask.
Siinkirjutajast rida eespoole istunud Marju Lauristin niheles ja raputas aktiivselt pead kogu Peet Kase kõne ajal. Ilmselgelt ei olnud ta nõus Peet Kase ühegi lausega. Lauristini miimika ja motoorika ütlesid rohkem kui tuhat sõna.
Ja see kinnitab, et ühtne vaade Eesti taasiseseisvumisest puudub.
Vaata ka fotogaleriid!
eestikeelne elajas on VERSUS? Kasutagem ikka oma VASTIKUT emakeelt, mida taheti isegi riigipühana tähistada. Ja siis oleks pealkiri olnud “Marju Peedu vastu”.
Oleks seda palju olnud? Miks me kasutame solki, kui saab öelda ka eesti keeles. Või ongi mõne arusaam juba selline, et eesti keel ongi sopaga solgitud keel? Indrek tundub just seda kampa esindavat.
Siinkirjutajast rida eespoole istunud Marju Lauristin niheles ja raputas aktiivselt pead kogu Peet Kase kõne ajal. Ilmselgelt ei olnud ta nõus Peet Kase ühegi lausega.
Mina ütleksin, et ühed mustad mõlemad. VERSUS?????
Eks nädal hiljem võis tõesti olla teine arusaam, sest rahvarinde tegi KGB juhtimisel tülli läinud esindajad.
Nüüd kõik kaagutavad, mina tegin!
Peamine Rahvarinde asutaja oli E.Savisaar-meile vabaduse tooja. Väga tark, aus ja hooliv inimene, kellele on tehtud tohutut ülekohut. Tuleks avalikustada need inimesed, kes on tema vastu valet tunnistanud, teda laimanud. teda taheti lihtsalt füüsiliselt hävitada. Mitu aastat otsiti talle süütõendeid ja koostati valestsenaariume. Savisaare suur häältesaak hirmutas võimule pürgijaid. Paistab, et terve meeskond tegeles Reformi tagatoas süüdistuste otsimisega. Laim, vihavaenu õhutamine tuli seat et inimeste meeli mõjutada. No mis sa hädaga teed kui töötulemusi ponud-vaesus aina kasvas. See mis tehti Savisaarele on mõistusevastane ja häbiplekk meie vabale maale. Keegi ei julgegi Savisaart kaitsta sest siis satub ise löögi alla. Need kes keedusid Savisaare vastu tunnistamast on pidanud poliitikast lahkuma. Savisaare-vastane tegevus meenutab stalinismi kuritegusid. Mõned Postimehe ajakirjanikud ju mainisid oma kirjas et neile öeldakse ette millest peavad kirjutama ajalehes ja keda laimama, eriti E.savisaart. Muidugi pidid nad töölt lahkuma. Kas me sllist Eestit tahtsime. Ei tahtnud, eelmised reformistlikud valitsused kustutasid meie unistused paremale elule vabas riigis.
Keskerakonna reeturid on Jüri.R, Simson ,Reps.
Ma olen kindel need olid Reformi,Ilr,sotsite jne Tagatubades,kui haudi Savisaare vastu kuidas Savisaarist lahti saaks jne.
Noh vaadake isegi e-valimisi tahetakse.Ennem olid Reeturid vastu.
Olen 100 protsenti kindel et tahetakse e-valimisi võltsita.
Mitte iialgi ei vali enam keskerakonta.Kuidas nad raisad Savisaareka käitusid.
Savisaare kotjad kohtu ette tuua ja vangi panna.jne
Tänane Keskerakond ei ole enam selline, millist tahtis näha E.Savisaar.