Järgmise aasta riigieelarve on jõudnud Riigikogu saali esimesele lugemisele. Pärast seda, kui valitsus eelarve-eelnõu septembri lõpul parlamendile üle andis, on opositsiooni kriitika keskendunud põhiliselt ainult nn katuserahade mõnele miljonile. Seda seepärast, et laias laastus pole eelarve miljardite üle palju nuriseda.
Riigikogu rahanduskomisjon arutas riigieelarvet eelmisel nädalal. Seal toodi esile, et eelarve kulude ja investeeringute maht on kokku 11,31 miljardit eurot ja tulude maht 11,06 miljardit eurot. Eelarve on nominaalselt 130 miljoni euroga ülejäägis ja struktuurses tasakaalus. Tuleva aasta maksukoormuseks kujuneb 33,6 protsenti SKP-st, mis on jätkuvalt alla Euroopa Liidu keskmise näitaja.
Rahanduskomisjoni esimehe Mihhail Stalnuhhini sõnul on komisjonil kavas eelnõu menetluse käigus laiapõhjaline arutelu koos ministeeriumide esindajatega; samuti tahetakse põhjalikult analüüsida ekspertide esitatud seisukohti.
Eelarve järgi eraldatakse Politsei- ja Piirivalveameti palgatõusuks 13 miljonit eurot ning Päästeameti palgafondi kasvuks kaheksa miljonit eurot. Üldhariduskoolide õpetajate keskmine palk jõuab järgmisel aastal riigieelarvelise lisaraha toel 1500 euroni. Lisaks tõusevad ka lasteaiaõpetajate, sotsiaalhoolekande, kultuuri ja teiste valdkondade spetsialistide sissetulekud.
Haigekassa eelarve saab järgmisel aastal lisaraha 180 miljonit eurot. Erihoolekande teenuste rahastamine kasvab peaaegu 37 miljonini ja sotsiaalse rehabilitatsiooni rahastamine 12,7 miljoni euroni. Lapsetoetuste eelarve kasvab ligi 300 miljoni euroni. Järgmisest aastast on pere esimese ja teise lapse toetus 60 eurot. Keskmine vanaduspension kasvab uuel aastal 7,6 protsendi võrra ehk 481 euroni.
Kohalike omavalitsuste sissetulekud kasvavad järgmisel aastal 5 protsenti, ulatudes peaaegu 2,2 miljardi euroni. Põllumajanduses jätkatakse otsetoetuste maksmist. 2019. aastal makstakse otsetoetusi ühtekokku ligi 144 miljonit eurot. Investeeringuteks olulistesse transpordi- ja taristuprojektidesse, maaelu edendamisse ning kultuuri- ja spordiprojektidesse on plaanis suunata enam kui 360 miljonit eurot.
Kui Riigikogu eelarve esimese lugemise lõpetab, jääb kuni teise lugemiseni ligikaudu kuu, mil eelnõu juurde saab esitada parandusi. Varasemalt on opositsioonierakonnad seda aega ära kasutanud, et esitada omapoolseid ettepanekuid peamiselt kohalike piirkondade investeeringute tarvis. Ent sellest ei muutu eelarve kogumaht, mis on 2019. aastaks suurem kui kunagi varem.
Aivar Jarne