Dr Viktor Vassiljev, Riigikogu liige
Eestis on korralik haiglate võrgustik, parima väljaõppega arstid ja nüüdisaegsed seadmed, aga rahapuudus tingib pikad järjekorrad, mida süvendab meedikute väljaränne. Tulemusena satub patsient arsti juurde raske tüsistuse või kaugelearenenud haigusega, mille ravikulud on kõrgemad.
Eestis kujundatud tervishoiusüsteem ei moodusta ühtset, selge alluvusega ja selge juhtimisega võrgustikku, vaid koosneb oma otsustes iseseisvatest ettevõtetest, mis nõrgaltreguleeritud turul konkureerivad haigekassa vahenditele. Puudub tervishoiu juhtimise tasand kui selline.
Konkurentsile ja kasumile rajatud tervishoiu aeg on ümber, sest see ei orienteeru mitte patsiendi huvidele ega ravi tulemustele, vaid teenuste mahu suurendamisele. Vaja on uut lähenemist, kus tähtis ei ole mitte visiitide, ravijuhtude, voodipäevade, uuringute, protseduuride maht, vaid see, millise tulemuse sai patsient. Võimalikult vähema hulga visiitide, ravijuhtude, voodipäevade, uuringute ja protseduuridega.
Vaba turu põhimõtetel tegutsev tervishoiuettevõtlus on loogiline ja edukas, kui sellele leidub piisav rahastus. Turumajanduslikud tervishoiusüsteemid on jätkusuutlikud vaid riikides, kus tervishoiule panustatakse üle 10% SKT-st. Eestis on see kõikunud 5 ja 6 protsendi vahel. Keskerakond, olles valitsuses, on suunanud tervishoidu sadu miljoneid lisaraha, eesmärgiks lühendada järjekordi. Kuid paisutada rahastust lausa kahekordseks ei ole reaalne, järelikult tuleb muuta süsteem säästlikumaks.
Selleks me vajame selgelt juhitavat tervishoiukorraldust, mida kujundab mitte haiglatevaheline konkurents, vaid tervishoiuteenuste planeerimine vastavalt elanikkonna vajadustele. Juhised selleks on antud Keskerakonna hiljuti vastu võetud uue programmi tervishoidu käsitlevas peatükis.
Kõigepealt – tervishoiuvõrk peab olema selgelt juhitav ja kontrollitav. Tervishoiuteenuseid tuleb planeerida mitte rahaliste ressursside, vaid otstarbekuse alusel. Planeeritakse kõigepealt teenused, seejärel vajalikud rahalised ressursid.
Tervishoiuasutused ei pea tootma kasumit, vaid tervishoiuteenuseid kogu neile eraldatud rahaliste vahendite mahus. Selleks peavad tervishoiuasutused olema omandivormilt sihtasutused ning riigi või kohaliku omavalitsuse hallatavad asutused. Äriühingutena võiksid tegutseda vaid need ettevõtted, mis rajanevad 100% erakapitalil.
Kiirabi peab tegutsema ühe sihtasutusena ning perearstisüsteem peaasjalikult tervisekeskustena. Õendusabis tuleb rakendada õenduskodud, mis tegelevad eakate ajaliselt piiramata statsionaarse ravi ja hooldusega. Maapiirkondades tuleb arendada koduõendust kui kõige odavamat tervishoiuteenust.
Kogu süsteemi peab juhtima kompetentsikeskuseks kujundatud Terviseamet, kus toimub teenuste territoriaalne ja mahuline planeerimine. Haigekassa poolt rahaliste vahendite jaotamine hakkab toimuma Terviseameti kinnitatud teenusemahtude alusel.
Konkursse korraldatakse ainult erandkorras ning eelistatakse tegutsevaid tervishoiuasutusi. Tervishoiuasutused on koostööpartnerid, mitte konkurendid.
Kiirabiüksuste paigutus otsustatakse administratiivses korras, vältides seniste konkursside käigus tekkivat dubleerimist, katmata alasid ja kohtuvaidlusi.
Tervisekeskustes antakse ka töövälisel ajal vältimatut abi ning perearstid on seal koostööpartnerid, mitte konkurendid.
Terviseamet oma järelevalvetegevuses keskendub eeskätt sellele, millise tulemuse sai patsient.
Järelevalve finantstegevuse mõistes pöörab erilist tähelepanu tervishoiuteenuste osutajal ebamõistliku kasumi või tulemi tekkimisele, arvestades, et rahaliste vahendite kasutamise eesmärk ei ole mitte ettevõtte lisaväärtus, vaid inimeste tervis.
Nii me rakendame mõistlikuma, odavama, kindlalt planeeritava ja selgelt juhitava tervishoiukorralduse, mis vastab riigi majandusarengu tasemele, nüüdisaegse meditsiini nõuetele ning on orienteeritud patsientide vajadustele.
Nii on kirja pandud Keskerakonna programmis, ja see ei ole lubadus ainult Keskerakonna valijatele. See on lubadus Eesti rahvale.