Viljandimaal paiknev Olustvere leivakoda on sisustatud vanaaegsete tööriistadega ja ajaloohõnguliste piltidega ning meenutab suurt talutuba. Hubane paik sobib hästi mõttevahetuseks ning möödunud teisipäeval saigi siin teoks järjekordne sündmus Keskerakonna eestvedamisel kestvast sarjast „101 rahvakohtumist“. Laudkondades olid ülekaalus teemad, mis seotud maaeluga, aga ka tervishoiu ja sotsiaaloludega.
Ühes laudkonnas vesteldi enne mõttevahetuse algust elavalt tervisest ja pensionidest ning vahetati niisama külauudiseid. „101 rahvakohtumist on sündmus, mis alates kevadest Keskerakonna algatusel on toimunud ja saab teoks nii Eestimaa suuremates kui ka väiksemates paikades. Eesmärk on rahvaga otse rääkida erinevatel teemadel, jõuda selgusele, mis on läinud hästi ning mida tuleks teha teisiti,“ ütles ürituse moderaator Jaak Aab, kes soovis edu nii laudkonnajuhtidele kui ka kõikidele kaasamõtlejatele. Ta toonitas, et rahvakohtumiste ettepanekud leiavad kajastumist Keskerakonna platvormis Riigikogu valimisteks.
Koosolijaid tervitas ka Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooli direktor Arnold Pastak, kes ühtlasi on Põhja-Sakala valla vallavolikogu esimees. Ta soovis mõttetalgutel osalejatele jõudu ning meenutas, et 2000. aastate algul on Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooli püsima jäämisele ja arengule palju kaasa aidanud Mailis Reps, kes oli nii toona kui ka on praegu haridus- ja teadusministri ametis. Keegi seltskonnast teadis lisada, et Mailis Reps on Olustveres ka oma pulmi pidanud.
Arnold Pastak ütles aga häid sõnu ka Viljandimaalt võrsunud poliitikute Jaak Aabi ja Helmut Hallemaa kohta, kes on asjatundjad mitmes eluvaldkonnas. Kodanikuühiskonna teemalist vestlusringi juhtinud ettevõtja Karl Õmblus ütles, et tema arvates tuleks peatada ääremaastumise süvenemine. „Investeeringud ei tohiks ainult keskustesse jääda. Oluline on ka see, et väiksemate paikade elanikud ise paremini organiseeruksid ning aktiivsemad oleksid. Riigikogu on ratifitseerinud Euroopa omavalitsuste harta, mis sätestab riigi ja omavalitsuse suhted, mille järgi kohalik võim peab olema nii lähedal kui võimalik ja nii kaugel kui vajalik. Oluline on mõelda ka sellele, kas ja kuidas luua mehhanismid, mis kohalikku omaalgatust rohkem toetaks. Õmblus avaldas arvamust, et Euroopa Liidu leader-programmist võiks saada toetust ka kuni 4000 elanikuga linnad.
„Mina tulin mõttetalgutele Paalast, mis jääb Olustverest kilomeeter Võhma poole. Vanasti oli seal Paala kolhoos. Maaelu võiks ikka paremini minna ning loomapidamine peaks maal jõudsamalt püsima ja arenema. Järjepidevus kaob ära, kui maal loomapidamine hääbuma hakkab. Eestlased on ju alati loomapidajarahvas olnud,“ ütles aastakümneid lüpsjana töötanud Ellen Pallo. „Poliitikutelt ootan ikka rohkem inimeste mõistmist ja rahva keskel viibimist.“ Pallo juhib ka klubi „Oo-Lust“, milles inimesi kaheksast Olustveret ümbritsevast külast. „Ka suur osa rahvakohtumisele tulijaid on meie klubi liikmeid,“ märkis mõtteergas ja tegus naine.
Tervishoiu ja sotsiaalpoliitika laudkonda juhtinud Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimees Kersti Sarapuu rääkis, et Keskerakond pooldab varianti, kus eakamad ja veidi põdurama tervisega inimesed saaksid võimalikult kaua elada oma kodus või siis elamutes, mis spetsiaalselt nendele rajatud. Tema sõnul tuleks selleks arendada koduhooldus- ja koduõendus teenust. Eakatele mõeldud majade ümber võiks kindlasti olla aiamaa, sest paljud vanurid soovivad aeda harida kui tervis seda võimaldab.
Sarapuu märkis, et hooldekodudesse võiks eakad kolida siis, kui nendel enam mingit muud võimalust pole, sest sellises keskkonnas võib tervis üsna kergesti halveneda.
Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskoolile kuuluvas leivakojas küpsetatakse nelja-viit sorti leiba. „Juuretisega leib maitseb inimestele väga. Koduleiva tegemine ja tarbimine on ka üks osa kultuuripärandist ja elustiilist,“ ütles leivakojas töötav pagar-kondiiter Jaanika Rink.
Vaata ka fotogaleriid!
Jaan Lukas