Juhtkiri: Lääne-Virumaa väärib tasuta ühistransporti!

Jaan Männik, majandus- ja taristuministri nõunik

Tänavuse aasta esimesest juulist käivitus üheteistkümnes Eesti maakonnas unikaalne projekt – tasuta maakondlik ühistransport. Tegemist oli mastaapse ettevõtmisega, millesugust maailm veel näinud polnud. Jah, Tallinn oli uue projekti käivitamise ajaks juba aastaid tasuta ühistransporti pakkunud, kuid ainult enda elanikele ja enda linna piires. Ka maakondliku ühistranspordiga oli varem veidi katsetatud – näiteks Wales rakendas sellist lahendust maakonnaliinidel nädalavahetuseti.

Kriitikat jagus projektile esialgu palju. Väideti, et keegi ei vaja piletita sõitu, et ennekõike oleks vaja taksoteenust või liinide parandamist ja tasuta sõit ei too ühtegi sõitjat bussi. Tasuta ühistranspordi esimesed kuud on selle väite põrmustanud. Juba suviselt soojas juulis oli lisandunud reiside arv muljetavaldav, kuid ka augustis jätkas sõitjate hulk kasvamist ning oli keskeltläbi 33 protsenti suurem kui aasta varem samal ajal. Septembris oli vastav näitaja 27 ja oktoobris taas 33 protsenti. Tegemist on meeletu kasvuga.

Kui tasuta ühistransport käivitus, siis sai see meede ellu viidud eesmärgiga, et tasuta sõit rakenduks kõigile ja kõikides maakondades. Vastavalt sellele eesmärgile said riigieelarvest eraldatud ka vajalikud vahendid, mis oleks võimaldanud kõikides maakondades ära katta möödunud aasta dotatsiooni ja piletitulu kogusumma. Tõsi on aga see, et otsustusõigus – kas tasuta sõit rakendada kõigele või teha seda osaliselt –  jäi kohalike omavalitsusjuhtide teha.

Taoline otsus sündis koostöös ühistranspordikeskustega, kellega suheldes jäi kõlama arvamus, et leidub keskusi, kes soovivad jätkata vana süsteemiga. Jäi kokkulepe, et neil säilib valikuvõimalus langetada otsuseid lähtuvalt enda piirkonna vajadustest, mida tuli siis ka Maanteeametile selgitada.

Kahjuks otsustasid mõned omavalitsusjuhid tasuta ühistranspordi projekti vastu võidelda pelgalt poliitilistel kaalutlustel. Niisugune jonn tähendas seda, et näiteks Lääne-Virumaa oli üks neljast maakonnast, kus tasuta sõit ei rakendunud täismahus, vaid sai reaalsuseks ainult osaliselt. Kuid poliitiline madin ei tohiks ära võtta riigi pakutavaid võimalusi.

Keskmõte: Keskerakond on Lääne-Virumaal kogunud tasuta transpordi toetuseks tuhandeid allkirju ja kohalikel juhtidel tuleb enda väärotsus üle vaadata.

Täna sõidavad Virumaal piletita alla 19-aastased noored ja need inimesed, kel vanust üle 63 eluaasta. Ka nende gruppide piletist vabastamine on toonud piirkonnas kaasa muljetavaldava reisijate arvu kasvu. Osaliselt tasuta sõit kasvatas septembris maakonnas tehtud reiside arvu 13 protsenti, oktoobris oli aasta varasemaga võrreldes kasv 20 protsenti, ehk 84316 reisi asendus 100 796 reisiga. Näib, et virumaalased ootavad tasuta sõitu ja sellel on kasvupotentsiaali.

See on iseenesest ka arusaadav. Tasuta ühistranspordi algus on tõestanud, et piletihind on inimestele suure tähtsusega ja et on küllaga inimesi, kes maalt tasuta bussiga tööle käies võidavad 13. kuupalga. Keskerakond on Lääne-Virumaal kogunud tasuta transpordi toetuseks tuhandeid allkirju ja minu hinnangul tuleb kohalikel juhtidel enda väärotsus üle vaadata ning korrektuure teha. Veel ei ole hilja otsust muuta nii, et ka läänevirumaalased saaksid uuest aastast tasuta sõidu hüvesid nautida.