Head kolleegid!
Riigikogu asub täna hääletama avaldust ÜRO ränderaamistiku kohta. Asume hääletama emotsionaalselt erakordselt kuumaks köetud olukorras. Täna Riigikogu ees toimunud EKRE poolt kokku kutsutud miitingul lükati koosolnuile selgitavat kõnet pidada soovinud Euroopa parlamendi saadik Indrek Tarand improviseeritud lavalt EKRE fraktsiooni nõuniku poolt toore jõuga maha mispeale saadikut peksti käte ja jalgadega. Head kaasmaalased, oleksin õnnelik, kui praegu valla päästetud hingematvat, kõrvulukustavat, silmipimestavat kirge oleks rohkem eestlaste magamistubades. Siis ehk saaks meid ka rohkem, mis oleks kõigile, kogu rahvale meeltmööda. Nüüd aga ränderaamistikust , mille üks esimestest punktidest, tegelikult aga juba dokumendi pealkiri Compact ütleb, et tegemist pole õiguslikult siduva dokumendiga, vaid mittesiduva kokkuleppega. Siduvad lepingud on riikide parlamentide poolt ratifitseeritud rahvusvahelised konventsioonid. Sisuliselt sedasama on kinnitanud ka õiguskantsler Ülle Madise. Head riigikogulased ja kogu rahvas. Eesti ei anna vähimalgi määral tänase avaldusega riigikogus ega ränderaamistiku võimaliku toetamisega Marrakechis grammigi ära oma suveräänsust. Me jääme ise otsustama, kas, kes ja kui palju inimesi oleme valmis me riiki vastu võtma ja kuidas selles dokumendis loetletud meetmeid rakendama hakatakse.
On selge, et tänases muutlikus maailmas vajame korrapärast ja kontrollitud rännet, kus kõikide inimeste turvalisus oleks tagatud ning et ÜRO riigid oleksid valmis ja kohustatud illegaalselt teise riiki sisserännanud inimesi tagasi võtma. Näeme täna väga selgelt, et pingeline olukord maailmas nõuab mitte ainult rändeküsimuses usaldusväärset koostööd. Liitlased on meie tugevuseks. Arvestame palun ühiselt sellega. Tähtis on olla otsustajate hulgas, mitte lugeda ajalehest, mida otsustati. Tähtis on olla ruumis selle laua taga, nende hulgas, kes olulisi otsuseid teevad. Ränderaamistikku hüljates ei saaks Eesti selles üliolulises küsimuses kaasa rääkida, mis võib kaasa tuua olukorra, kus teiste riikide esindajad määravad Eestile pagulaskvoodi suuruse, mis tänaseni on tänu meie osavõtule otsustamisel olnud minimaalne.
Ometi on ränderaamistik, mille eesmärk on parandada rahvusvahelist rändealast koostööd, sealhulgas ennetada ebaseaduslikku rännet ja võidelda inimkaubanduse ja -smugeldamisega ning kaitsta Eesti inimeste õigusi välisriikides, tekitanud rohkelt pingeid nii ühiskonnas kui ka meie poliitmaastikul. Konsensust selles küsimuses polnud ka valitsuses, mistõttu on tehtud õige otsus – ränderaamistiku arutelu on toodud Riigikogusse. Eesti on parlamentaarne riik, kus Riigikogu saab ja peab andma sellistes küsimustes oma panuse. Ärme unusta, et Riigikogus on demokraatlikult esindatud ka opositsioon, mis peaks sobima ka neile, kes antud küsimuses tahaks rahvahääletust. Eesti õigusteadlane ja riigitegelane Jüri Raidla on öelnud, et ränderaamistiku arutelu riigikogus on parlamentarismi võidukäik. Nõustun sellega täielikult.
Eesti president Kersti Kaljulaid on rõhutanud, et laiapõhjaline, läbipaistev, rahva arvamusega arvestav arutelu ja parlamendi otsus aitaks meid sammu lahendusele lähemale. Parlamendi asespiikrina on mul kahju, et nii mõnedki muudatusettepanekud täna soovivad parlamendi rolli pisendada. Seejuures väidetakse avalikult, et riigikogul pole rolli välisküsimuste arutamisel. Pikki aastaid Riigikogu välis- ja Euroopa Liidu asjade komisjonis töötanud inimesena kinnitan, et on ikka küll. Me ei tohi jätta avalikkusele muljet, justkui oleks riigikogu kummitempel ning rändeküsimuste arutelud peavad jääma valitsuskabinetti või erakondade tagatubadesse. Keskerakond sellise lähenemisega ei nõustu. Riigikogu avaldus näitaks selgelt, et Eesti soovib hoida välispoliitilist joont ning me ei loobu sellest valimiste eelse punktivõtu ja teineteisele ära tegemise pärast.
Toonitan veelkord üle, et raamistik austab riikide suveräänsust ja kinnitab riikide võõrandamatut õigust kujundada oma immigratsioonipoliitikat ja -seadusandlust. Ränderaamistik ei loo uusi õiguslikke kategooriaid. Sisseränne pole inimõigus, vaid seda reguleerivad riigid oma siseriiklike õigusaktidega. Raamistik peab esmatähtsaks tõhusat piiride haldamist riikide julgeoleku tagamiseks. Raamistik rõhutab vajadust tegeleda ebaregulaarse rände algpõhjustega. Globaalse ränderaamistikuga ei võta riigid kohustust avardada seaduslikke rändekanaleid. Sellest on aru saanud me naaberriigid Läti, kui Soome, kes teab riigina meist hoopis rohkem, mida tähendab reguleerimata sisseränne.
Me hääletame nende põhimõtete üle, mitte selle üle, kas kolm ja pool kuud enne valimisi on mõni valitsus parem kui tänane. Hääletame Eesti aastakümneid kestnud välispoliitilise suuna üle. President on avaldanud kahetsust, et pikaajaline välispoliitiline suund, mida kõik Eesti valitsused ja parlamendid on aastakümneid justkui vaikiva kokkuleppena konsensuslikult hoidnud, on täna toodud valimisvõitlusesse. Ühinen riigipea arvamusega. Senine välispoliitiline joon on alati olnud see, et riikide vahel peab olema suurem koostöö. See koostöö on meie väikese riigi jaoks mitte lihtsalt võimalus, vaid vajadus, koguni paratamatus. Seda eriti täna, mil konflikt Venemaa ja Ukraina vahel eskaleerub lausa tundidega ning Euroopa Liidu ühtsed positsioonid on rohkem kui vajalikud.
Vaatan murelikult endise peaministrierakonna, täna opositsioonis meie riigi ja inimeste eest vastutust kandva Reformierakonna kaugenemist nendest põhimõtetest. Õigemini selge seisukoha puudumist. Reformierakonna liider Kaja Kallas on avaldanud oma toetust ränderaamistikule. Sedasama on teinud jõuliselt ka endine välisminister Urmas Paet. Täna on Reformierakond mängimas siin parlamendis aga hoopis teistsugust mängu, mille avakäigu tegi fraktsiooni esimees Jürgen Ligi juba 9. novembril külvates vastukäivusi, puhuti meelevaldseid meelega tehtud liialdusi solvates muuhulgas otsesõnu Vabariigi Presidenti. See mäng, mis võib ehk kasu tuua lühiajaliselt ühele-kahele parteile, pole kasuks Eestile. Ma palun täna unustada 3. märts 2019 ning mõelda, öelda ja otsustada riigimehelikult. Selleks meid rahvas ju Riigikokku valis.
Täna on meil võimalus näidata Eesti inimestele, et valitsusvastutus ei tähenda kraaklemist, poliitilist mängurlust, populismi ning hirmutamist. Siin saalis saame täna näidata taaskord, et reitingutest on olulisem poliitika sisu, et meie välispoliitika ja liitlassuhted on jätkuvad ükskõik millises sisepoliitilises tuules.
Üks tänast Eestit iseloomustavatest probleemidest on autoriteetide puudumine. Kui olete lugenud interneti jututubade sissekandeid teate, millest räägin. Seetõttu on oluline, et Riigikogu saadikud, rahvaasemikud ütleks välja oma seisukohad ja otsustavad, sest täna on otsuse tegemise tund. Olulise otsuse aeg me riigile ja rahvale.
jura oli ülimalt hale ja ilge kuulata. Kas Enn on tõesti nii poolearuline, et ei tea, et meie suveräänsus on ära antud juba 14,5 aastat tagasi, kui me liitusime rahva tahtel EL-iga. Me võime küll veel ilma eeskirjata sittuda aga peldikupott peab olema lääne ehk EL-i ninameeste persetele vastavate mõõtudega. Mul on alust oletada, et Enn lõpetab hullumajas.
See kommeteerija nimega Seda on tõesti ilge ja hale kuju ja kindlasti lõpetab hullumajas, sest normaalne inimene ei aja sellist loba haritud, intelligentsete ja hoolivate inimeste kohta kellel on pealegi õigus.
eestluse vihkamine on hoolivus, siis …
..te sm. Eesmaa valetate. Milleks te kasutate sõnu “Rahva arvamus!” kui tegelikult te sellele arvamusele sülitasite ja sülitate. 80% on sellele “mittemidagikohustavale” tühjale paberile vastu—st. arvestate ainult selle akbaripresidendi, kellel on esinemispulte liiga vähe, vaja juurde saada, kus oma “kõneosavust” demonstreerida, keskerakondlaste ja teie valijatega, rahvusriiki , seega ka põlisrahvast mingiteks värdmoodustisteks pidajatega, aalikute, toomide, ivanovade, korbide ja iseenda rõõmuks ja lõbuks. Kas piinlik ei ole, et olete ennast liiminud RK. pingi külge ja siis ajate jura mingist “rahva arvamusega” arvestamisest. Häbi võiks vähemalt olla, aga teile on see mõiste muidugi võõras.